Huvitaval kombel olen sunnitud perearsti ning erinevate eriarstide uksi rohkem kulutama kui mu ema ja isa. Küll kimbutavad arusaamatud liigesevalud, erakordselt pikale veninud külmetusnähud ning kurikuulus depressioon.

Viimane on lausa nii kaugele arenenud, et riik otsustas toetuse määrata. Mis ajab meie noored musta masendusse ning nüristab tervist ja vaimu? On see langenud toidukvaliteet? Suurenenud kiirgus õhus? Kaugenenud sotsiaalsed suhted?

Tihti mõtlen, kuidas mina kindlalt riikliku vanaduspensionini töötada ei jaksa. Juba praegu valmistab raskusi 8-14 tundi sundasendis seista ja istuda. Ei kujutagi ette, milline peaks olema töö iseloom, et see ei koormaks meeletult selga ning muid tundlikke alasid. Vahepeal on tunne, et olen võib-olla ise liiga pirtsakas, kuid keha saadab oma tugevaid valusignaale sellest mõttest hoolimata.

Paneb kadedusest ohkama, kui kuulen, kuidas Soomes iga veidikese töötamisperioodi tagant saabub õnnis puhkepaus. Meie riigis saabub lõpuks pigem pilkane öö ning kojuroomamine.

Meenub aeg, mil tegin 16-tunniseid seisvat asendit nõudvaid tööpäevi. Öösel koju laekudes mudisin tulitavaid kandu ning torkivalt valutavat selga. Isegi ööuni ei suutnud leevendust pakkuda ning mu õuduseks algas hommikul sama pikk tööpäev uuesti peale. Pidasin sel moel vastu pea aasta. Pärast seda vaatan kaastundlikult töötajaid, kel puudub istepink tööpostil. Tihti olen küsinud, kas istumisvõimaluse puudumine on ülevalt poolt paika pandud. Enamikul juhtudel vastatakse jaatavalt - ülemus kartvat lõtva hoiakut, mille tool teenindajas tekitab.

Mõnda aega proovisin võimalikult säilitusainete vaba toitumist. Pikemas perspektiivis seda viljeleda on muidugi enam kui keeruline. Ikka juhtub kiiremaid aegu sekka, kus ei ole koduste saaduste valmistamine füüsiliselt võimalik. Kui pidevalt poe pakendatud toidu peal olla, tekib lõpuks lausa allergia igasuguse plastikpakendi vastu. Üks kurioossemaid leide koostise koha pealt: Eesti Pagari prantsuse kohupiimakoogis leidub lausa 2,2% kohupiima. Ülejäänu on mingi kohupiimapulber, lõss ja tärklis.

Head isu, eestlased! Eelistame ikka kodumaist ning sööme erinevaid "maitselisi" tooteid, kus asja ennast mõned protsendid sees. Seejärel imestame, miks jõudu pole ning apteek rohkem külastamist leiab kui kodu ise.