"Leiti jälle üks pseudoprobleem, mille peale auru kulutada, et ei peaks reaalsete probleemidega tegelema," arvab üks lugeja.

"Eestimaa on täis eesti keelereeglitele võõraid firmanimesid, aga sellest pole EKI-l midagi. Selle asemel tahab ta muuta ("eestistada"?) iidseid talu- ja külanimesid. Kas see pole idiootne olukord?" esitab teine retoorilise küsimuse.

"Ei ole mõistlik. Kas Maa-ametil on tööd väheks jäänud, et lollustega tegeleb? Jätku ajalugu rahule. Kas neil tuli "vana hea Eesti-aeg" meelde? Siis tehti ka vahel lollusi - kannan siiani eestistatud perekonnanime ja ei ole selle üle sugugi uhke - järjepidevus on katkenud," tunnistab üks kommenteerija.

"Keel on elav ja kui aeg-ajalt reegleid muudetakse, kas siis tuleb iga kord uus "eestistamise" laine?" küsib teine.

"Idioodid on igavusest sõgedaks läinud. Mingu Soome küprokit panema, kui muud teha pole. Mõned armastavad näiteks tuua, et Jürri ja Marri muudeti Jüriks ja Mariks. Mõistlikud asjad on ammu tehtud ja nüüd hakatakse kiike üle võlli ajama. Aleksandr ja Dmitri näiteks on samasugused Jürri ja Marri tagasitegemised. Eestlasele suupärane on ikka Aleksander ja Dimitri. Rääkimata ajaloosündmuste väikese tähega kirjutamisest. Rääkimata vabadusvõitluse mahasalgamisest," kuulutab kolmas.

"Loomulikult on õigustatud, kusjuures alustada soovitaksin pealinnast. Esiteks ei kõla Tallinn üldse eestimaiselt ja teiseks, mis see siis olgu et Eesti pealinn on "Taani linn"? Tehku kõigepealt see korda ära ja mingu siis Setumaale või Mulgimaale 300 aastat vanu talunimesid kimbutama. Krt uudiseid ei saa enam üldse lugeda, kohe vihasta end seaks!" põrutab üks kodanik.

"Võib-olla peaks Tallinnale tagasi andma tema õige ajaloolise nimekuju Reval, mis tuleb Muinas-Eesti maakonna nimest Rävala," pakub teine.

"Tundub, et ametnikel pole tööd. Isegi sellisel juhul on tegelikke probleeme igal sammul tuhandeid - kohanimed on ajalugu ja seda lausa ei tohiks solkida. Keeleseadus on vaja tööle panna - mitte ajalugu muuta. Igal pool vene keel ja inglise keel - seda on vaja eestistada, mitte kohanimesid," arvab kolmas.

"Kõigepealt tehakse "keelereeglid" mis ignoreerivad reaalset olukorda ja siis üritatakse reaalset olukorda nende väljamõeldud reeglite piiresse tampida," ütleb neljas.