"Sai solbanitele suitsu jagatud ja seletatud neile, mis kuramuse töö pärast neid sinna saadeti. Tartu juures kraavis kükitajad väitsid, et neid oli saadetud looduskatastroofi likvideerijaile appi. Miks just soomustehnikaga, seda nad öelda ei osanud.

Tallinna minnes tuli laveerida nende kolonnis, ei saanudki otse minna, Mäo ristist pöörasid paljud Roosna-Alliku suunas, seal olid väiksemad teed lahti.

Mingi aja sai Vabaduse platsil kõnesid kuulatud, siis telemaja ümber seistud. Õhtul hilja pidime kodu poole tagasi liikuma, käsk on vanem kui meie ja teatud asjad nõudsid Lõuna-Eestis ajamist, näiteks relvade ja paljundustehnika ning sidevahendite varjuleviimine ja osade relvade kättejagamine, kellele vaja. Neid oli tol ajal pagana vähe.

Aga hetk, mil iseseisvus välja kuulutati - siis olin peadpidi raadio ligi ja kauaajalisest sebimisest ning ärkvelolekust nii sassis, et ei saanud korraga pihtagi, mis toimus," tunnistab meenutaja.