Tootjad: Eestis kestab uute ravimite turuletulek arusaamatult kaua
Tapfer rääkis tänasel ravimitootjate ümarlaual, et suuremad Euroopa riigid nagu näiteks Saksamaa ja Inglismaa võtavad enamiku Euroopas registreeritud uutest ravimitest kasutusele kohe. Aga Eestis kestab ravimite turuletulek arusaamatult kaua: "Täna peaks vastav otsus langetatama 180 päevaga ja uue direktiiviga peaks see langema veel pooleni sellest, siis tegelikkuses langetatakse otsus 850 päevaga. See on asjatult kulutatud aeg.“
Teiseks mõtteaineks on tema sõnul uute ravimite vähene kasutuselevõtt. „Üks juba 10 aastat kasutusel olnud indikaator, mis mõõdab, kui kiiresti uued ravimid jõuavad patsientideni, näitab ka et aastatel 2009 kuni 2011 on Eesti soodustuse saanud 15 uut molekuli 60-st,“ lausus Tapfer. Midagi tuleb ette võtta ka Eesti madala kohaga tervishoiu eelarvestamisel, leidis ravimitootja, samas ravimite eelarvestamisel oleme oma 20-25% tervishoiukuludest OECD-riikide hulgas keskmisel kohal.
Sotsiaalminister Taavi Rõivas: inimesed usaldavad juba rohkem toimeainepõhiseid ravimeid
Samuti ümarlaual osalenud sotsiaalminister Taavi Rõivas nõustus, et kiirem haldusmenetlus peaks ka praeguse rahakoti juures võimalik olema ning tootjatega arvestatakse.
"Siin domineerib poolte vahel ühishuvi, et võimalikult palju ravitaks ravimitega. Need on ka inimese enda suurimad kulud oma tervisesse." Samuti hindas Rõivas tarbijatele edukaks kampaaniat, mis julgustab ostjat originaalravimi asemel soodsama hinnaga, kuid sama toimeainega ravimeid proovima. Selliseid on kogu ostjaskonnast juba kolmandik ning säästetud on 1,5 eurot retsepti kohta keskmiselt. "Geneeriliste ravimite tootjad ei ole nurgatagused sahkerdajad, kes toodavad hämarat kraami," rõhutas Rõivas ravimivaliku laia usaldusväärset valikut.
Doktor Valentin Sander: ka sama toimeaine puhul tuleks kasutada üht ja sama toodet
Samas ei peaks ravimi ostja kaasa minema iga hinnamuutusega vaid ikka oma "margile" kindlaks jääma täiendas ministri öeldut Lastehaigla neuroloogiaosakonna juht Valentin Sander. Tema sõnul soosib riiklik poliitika toimeainepõhiste retseptide kirjutamist, kuna see hoiab kokku riigi raha. Iseparanevate haiguste puhul pole tema sõnul tõepoolest vahet, millise samal toimeainel põhineva ravimiga on tegu, kuid vastupidisel juhul võib geneeriline ravim maksta kätte patsiendi tervisele.
„Ma ei taha promoda originaalravimeid, aga öelda seda, et ka geneerilised ravimid võivad olla erinevad. Ka geneerikute puhul ei tohiks olla hinnasurvet. Igakvartaalne hinnaralli on ohtlik,“ viitas Sander olukorrale, kus kroonilise haigusega patsient valib paari kuu tagant apteegi letilt olevate ravimite seast uue ja kõige odavama.
