"Panevad hambad ballooni vahele ja siis vajutavad," kirjeldas TV3 Seitsmestele uudistele üks kohalik noor, kelle sõnul pole selline tegevus üldse mitte harv nähtus. "Äkki 10-15 minutit, oleneb milline inimene on," lisas noor küsimuse peale, et kauaks gaasist saadud "kaifi" jätkub.

Pärnus said üleeile kaks poissi gaasimürgistuse ning viidi üliraskes seisundis haiglasse.

Tänase seisuga on poisid jätkuvalt üliraskes seisundis Pärnu haigla intensiivravi osakonnas. Alaealised noored leiti Pärnu linna erinevaist paigust, ühe leidis politseipatrull ning teisest teatas politseile kiirabi, teatas Lääne prefektuur.

Eesti Mürgistusteabekeskuse kliiniline konsultant Raido Paasma sõnul põhineb butaani ehk välgumihkligaasi mürgisus sissehingamisel peamiselt sissehingatavast õhust hapniku omandamise takistamisel ja sellest tuleneval organismi hapnikuvaegusel ehk hüpoksial.

"Kaebused, mis tekivad butaani sissehingamisel sõltuvad mürgistuse raskusastmest ning on järgnevad: hingamise kiirenemine, südametöö kiirenemine, väsimus, uimasus, teadvusehäire, halvenenud nägemine, tsüanoos ja teadvusekaotus. Ei ole harvad juhtumid, kus välgumihkligaasi sissehingamisel saabub surm südame rütmihäirete, hingamise- või südametegevuse seiskumise tõttu. Butaan kahjustab organismis hapnikupuuduse tekitamise kaudu ka aju närvirakke ning seega on ta väga ohtlik kogu inimorganismile.“

Rääkides sellest, kuidas laspevanemad saaksid aru, et nende lapsed gaasi hingavad, ütles Paasma, et sisuliselt koos ballooniga last tabamata ei ole võimalik seda kindlaks teha. "Sellepärast et sümptomid, mis tekivad gaasi sissehingamisel, tekivad hästi kiiresti ja hingates tavalist õhku, see kõik kaob. Ehk sellist pikaaegset leidu ei pruugi näha olla," lisas Paasma.