„Ma ei ole kindel, et selline käsk on kunagi olnud. Päris kindlalt teab seda aga ainult Jüri Pihl ise, et mida ta mõtles ja kuidas ta end väljendas,“ rääkis hetkel riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni ehk kapo komisjoni kuuluv Marko Pomerants Delfile.

2009. aastal siseministriks asunud Pomerants ütles, et tema kahe aasta pikkuse kabinetis oleku ajal ei kerkinud kordagi teema, et kõik KGB taustaga ametnikud tuleks kapost minema lüüa.

Pihli väited kõlavad üsna jõuliselt, kuid Pomerantsi hinnangul ei pea riigikogu kapo komisjon hakkama asja uurima. „Pihl väidab, mida ta on arvanud mõni aasta tagasi. Mis seal uurida on? Sellel ei ole mingisugust õiguslikku tähendust,“ selgitas ta.

„Kui see oleks olnud mingi käsk, mis jäi täitmata, siis oleks pidanud siseminister ameti peadirektoriga resoluutselt käituma. Konkreetses kaasuses, et mida Pihl kunagi arvas, ei ole kapo komisjonil küll midagi arutada,“ sõnas Pomerants.

Jüri Pihl läks meediasse seda lugu rääkima omal initsiatiivil. Miks? „Ei tea. Sellistel puhkudel tuleb algallika poole pöörduda ja küsida, et miks ta tahtis seda lugu rääkida,“ nentis Pomerants ja lasi hea meelega käest võimaluse hakata sel teemal spekuleerima.

Kapo komisjoni juht Peep Aru ütles Delfile, et tema hinnangul võis Jüri Pihl siseministrina teha toonasele kapo juhile Raivo Aegile ettepaneku kõik KGB taustaga isikud ametist eemaldada, kuid jutuajamise täpset sisu teavad seda pidanud osapooled.

„Minister oleks toona võinud sellisest kontrollivajadusest ka komisjoni informeerida, aga ministrina oli tal ka teisi võimalusi oma otsuste täitmise kontrolliks. Kindlasti ei juhi minister vahetult ametit,“ ütles Aru.

„Olen arvamusel, et kapo peadirektoril oli piisavalt head teabehanke infot, et teha just selliseid otsuseid nagu ta tegi,“ jätkas ta.

Endine kapo juht ja siseminister Jüri Pihl väitis tänases Päevalehes, et käskis siseministrina kapo peadirektoril Raivo Aegil kõikidest KGB taustaga töötajatest vabaneda aga seda ei tehtud ning teiste seas jäi tööle ka Vladimir Veitman, kes hiljem osutus riigireeturiks.