Valdav enamus lugejaist nendib, et võlglaste vastu ollakse Eestis liigagi tolerantne ning antud olukorras oli väljatõstmine ainuvõimalik lahendus. Tunnistatakse, et inimeste tänavale ajamine pole tõepoolest kuigi humaanne, kuid leitakse, et nii pikalt rahahädas vaevlevad kodanikud peaksid olema sotsiaalhoolekande ja mitte kinnisvaraomaniku ega naabrite probleem.

"Meil on täpselt sama lugu. Üks korter pandi võlgade katteks mitu korda müüki. Täiesti süüdimatult ei makstud mitu aastat arveid, kuid alkoholi-limonaadi-krõpsude jaoks raha jätkus. Lõpuks müüs kohtutäitur selle korteri maha, ostja maksis kõik võlad, korteris elavad aga needsamad endised parasiidid edasi. Ei kavatse nad maksta ega midagist, rääkimata väljakolimisest - neil on õigust nii, et jääb ülegi! Uus omanik, kes korterit kasutada ei saa, see tükati maksab.

Õnneks ei ole sel korteril KÜ-le enam ulmelist võlga, kuid lisaks parasiitlusele on sel perel ka muud väikesed vead, mis sunnivad nende läheduses elavaid korteriomanikke oma kortereid müüma. Kas tõesti on me riik parasiitide vastu nii äpu? KÜ-d ei pea selliste pärast kannatama. Linn ja vald peaksid andma neile mingid enam-vähem korras väga odavad ulualused, sest maksjaid ei tuleks neist kunagi ja nagunii tuleb nende eest peale maksta," teab üks lugeja rääkida.

"Üürikorter ei ole kodu vaid ajutine elukoht ja soovitan kõigil üürimise asemel vormistada inimene kodumajutuse all. Maksate küll makse, aga saate iga kell inimese välja tõsta, kui võlg tekib. Sest juriidiliselt on tegemist hotelliga. Panete ukse lukku ja enam sisse ei lase. Tegin nii peale seda, kui üks kodanik jäi võlgu suurema summa ja lubas silmad kalkvel kogu aeg maksta. Välja tõstmiseks oli vaja palju vaeva näha. Tuli veel kohale noorsootöötaja, kes sõimas mind raipeks. Andsin ka asja inkassofirmasse, kuid kasu sellest ei ole," kurdab teine.

"Arusaamatus algab sellest, et ei ole selgelt sõnastatud, mis asi on kodu. Vajalik sõnastada kodu mõiste. Ei saa ikka olla kodu see eluruum, mida peavad ülal teised isikud. Sellise maksejõuetu inimese ülalpidamine teiste majaelanike poolt on sisuliselt kodutuks muutunud inimese ülalpidamine. Riik ei saa kohustada majaelanikke kodutuid ülal pidama. Selline väljatõstmine ei ole sisuliselt enam kodust välja tõstmine. See on kodutu paigutamine varjupaika, mida peaks tegema kohalik omavalitsus. KOV peaks kaitsma oma haldusala ausaid maksumaksjaid," räägib kolmas.

"Õigustatud on võlgnevuse sissenõudmine. Ja sellise asjaga ei tohiks igavesti venitada, kui 3-4-kuud ei ole inimene kordagi maksnud kommunaale ja elektrit, siis tuleb asuda tegutsema. Kahjuks ühistud ise venitavad pikalt. On juhuseid, kus oodatakse terve aasta, enne kui tegutsema asutakse. Ma ise tean üht Tallinna juhust, kui esimene hoiatus tehti siis, kui pere oli pool aastat kommunaale võlgu ja kohtusse anti siis, kui poolteist aastat olid võlgu jäänud. Selleks ajaks oli võlgnevuse summa kasvanud 2800 euroni.

Võiks olla kord, et kahe kuu võlgnevuse järel tehakse hoiatus ühistu poolt, kolme kuu järel tehakse korduvhoiatus ja kui neli kuud ei ole maksnud, siis läheb asi kohe kohtusse. Samuti on õigustatud nõue korteri vabastamiseks, kui inimene ei näita üles head tahet võlgnevuste likvideerimisel. Ajutisi raskusi võib esineda kõigil, aga olla aastaid võlglane, see näitab juba suhtumist ja pahatahtlikkust. See ei ole õigustatud, et inimese maine vara lihtsalt tänavale pillutakse, selleks peab olema siis mingid hoiukohad loodud, kuhu need asjad viia. Ei ole õigust rikkuda teiste vara," teatab neljas.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid