Lugeja: minu lapse koolis küsitakse raha isegi WC-paberi jaoks
Seoses uudisega, et Gustav Adolfi Gümnaasiumi vanematekogu plaanib osta koolile lastevanemate raha eest uued arvutid, küsisime lugejatelt eile, mille jaoks meie koolides veel raha kogutakse. Delfi lugejad säärast rahakogumist heaks ei kiida ning mõned vastused olid lausa hämmastavad.
"Tallinna ühes populaarsemas koolis, kus käisime eelkoolis, küsiti raha materiaalselt vähekindlustatud pere lapse huviringi või keeleõppe toetuseks. Summa oli 40 eurot kuus õppeaasta jooksul seega 9 korda 40 eurot. Küsiti, kas olen püsivalt valmis tasuma mõne vähekindlustatud pere lapse huviõppe eest. Enda peres kasvab kolm kooliskäivat last, pere majandusseisu hindan keskmiseks. Peale eelkooli ei soovinud me sinna kooli õppima asuda," kirjutab Kirsika.
"Ühes Mustamäe koolis oli "parema keeleõppe nimel" tarvis annetada sihtasutusele 150 euri aastas. Fain, selle vastu poleks ju midagi, ikkagi parem keeleõpe, onju! Kuna gümnaasiumiosa lapsevanemad maksid seda obrokit ikka õige leigelt, siis tegelikult enam paremat keeleõpet pakkuda ei saadud ja grupid lükati jälle kokku. Raha korjati edasi sellegipoolest. Kuna seda laekus üle kooli nii vähe ja lapsevanemad kippusid jonnima, otsustati sellel aastal küsida 250 euri! Loogika justkui puuduks ja on üsna nõme nimetada sellist maksu "vabatahtlikuks annetuseks". Kevadel hakatakse mittevabatahtlikele miskipärast jahti pidama. Pealegi pole enam tegemist tasuta haridusega. Pange kooli hinnakirjad ausalt välja ja asi ants. Kes soovib pappi loopida, palun!" ütleb üks lugeja.
"Lapse klassi ostsid lastevanemad aknakatted, rulood, sest silma paistev päike segas lastel tahvlile vaatamast. Lisaks paigaldati valgustus tahvli kohale. WC-paberi jaoks korjati ka iga kuu kaks eurot," kirjutab üks lapsevanem Tallinnast.
"Ma ei pea sellist rahakogumist õigustatuks. Kahjuks on see süvenev trend. Kogutakse ju igasuguste asjade jaoks: klassiekskursioonid, õpetaja kingitused (kuigi ma ei saa aru, miks peaks igal jõulul või kevadel õpetajale midagi ekstra kinkima - jõululoosis võib ta osaleda koos õpilastega ja õpetamine on tema töö, mille eest saab ta palka ja kui hästi läheb siis, ka preemiat - milleks veel kingitus?) jne, jne.
Klassiekskursiooniks peabki hakkama raha varem koguma, kõik on õige, aga trend on selline, et domineerima kipuvad lapsevanemad, kel on suuremad rahalised võimalused. Nemad ütlevad, kui suur peab olema jõululoosi hind, ekskursioon peab olema kindlasti väljaspool Eestit jne. Ja ongi koolides olukorrad, kus nende perede lapsed, kelle kodudes on iga sent rangelt arvel, jäävad ilma ekskursioonist või oma taskurahast, et olla osaline igasugu korjandustes. Ja see arvutite jaoks korjamine on ikka täiesti absurd, selliseid üliaktiivseid vanemaid peab maa peale tagasi tooma," arvab lugeja.
"Tavaliselt on mingi klassiraha, mida kogutakse, umbes 20 senti õpilase kohta, mida kulutatakse enamasti, kui kooli tuleb esinema mingi teater vms, et neile kingitusi osta. Kas sellised maksud nagu näiteks muuseumis käimine läheb arvesse? Sinna sunnitakse minema, makse umbes 5€ ja kui ei lähe, kuna pole seda raha kogu aeg kooli jaoks kulutada, on põhjuseta puudumine," räägib teine.
