Lugeja: meie kodu on muutunud koolilaste joomise ja suitsetamise kohaks
See kõik algas umbes kaks aastat tagasi, kui majja kolisid uued üürilised: alumisele korrusele noor naine kahe väikese lapsega. Lapsed olid siis viie- ja kaheaastane, nüüdseks juba kaks aastat vanemad. Ülemisele tuli elama noor mees, kes tegi korteris remondi ja selle eest sai koos naisega tasuta sees elada. Üleval vastaskorteris elab vanem naine, aastat kuuekümnene.
Viimasel ajal on kombeks saanud parkida autosid otse maja välisukse ette, lausa imesta, et kohe koridori sisse ei taheta sõita - oleks ju veelgi mugavam. Siis hakkasid pihta joomingud all ja üleval korteris, kus osalesid ka koolilapsed.
Nii nagu ilmad kevadel soojemaks lähevad, on majaesine pink õhtuti, sageli ka päeval, täis suitsetavaid koolilapsi, kes peale tunde ja pahatihti ka vaheajal käivad siin suitsetamas. Suitsu saavad nad maja üürnikelt. Suveõhtutel on siin samuti igapäevasteks olijateks kohalikud koolipoisid, sekka üks tüdruk kah. Muidugi kogunetakse ka päeval.
See vanem naine on palunud mitmel korral poistel leida endile teine kogunemiskoht, sest ühismaja, kus teised peavad iga päev nende suitsukonisid ja olmeprahti koristama, ei ole selleks mitte sobiv.
On tehtud avaldus ka politseisse. Politsei käis ka korra kohal, ometi pole asi parenenud. Poisid irvitavad lausa avalikult näkku ja ütlevad, et mis sa meile teha saad, politsei lubab meil siin olla. Jah, ehk isegi lubab, aga ta ei luba suitsetada, olmeprahti maha loopida ega täiskasvanud meestega koos alkoholi juua.
Ka valda on asjast teavitatud, samuti kooli, kedagi ei huvita.
Seesama naine, kes palus poistel mujale minna - majast eemale, sai ühe tütarlapse isa käest räigelt sõimata. Mees õigustas oma lapse käitumist ja oli vihane, miks me ei ole mitte rahul sellega, et koolilapsed võtavad ühe maja enestele suitsetamise kohaks.
Muidugi on veel nii mõnedki lapsevanemad tigedad, kes peavad trahvi maksma, aga kannatajaks ja süüdlaseks jääb ikka see naine, kes nende vaeseid poisse kiusab ja oma kodumaja ukse ees ei luba suitsetada. Ülejäänud majarahvast ei näi asi segavat. Neid see ei häiri, sest nemad ei ela selles trepikojas. Nemad ei astu trepikojas üle suitsukonide, alkoholipudelite, mädanenud õunte ja muu sodi, mis sinna laste poolt loobitakse. Kui mõni võõras inimene vahel tuleb, siis vangutab pead ja küsib, mis inimesed siin küll elavad.
Kõige kurvem ongi see, et ainuke võimalus näib jätta oma korter kus see ja teine ja lihtsalt kolida minema, sest õigust lubada endale hubast ja lillerohket koduõue lihtsalt ei ole. Võim on laste käes ja keegi ei sekku. Lapsevanemad, kes peaksid oma lapsi keelama, noogutavad ainult usinasti kaasa, sest mis see vanamutt ikka - tema on ju eikeegi.
