Kitsukesse ministeeriumi seitsmendal korrusel asuvasse konverentsiruumi oli veidi enne kella 12 kogunenud hulgaliselt ajakirjanikke, suurest huvist oli positiivselt üllatunud ka täpselt keskpäeval kohale ilmunud keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Minister ja TTÜ Meresüsteemide Instituudi vanemteadur Ants Erm rääkisid haisvast mererannast, mis pealinlastele ja selle külalistele juba pikemat aega peavalu tekitanud.

Pentus-Rosimannuse ütles ajakirjanikele, et probleemiga tuleb tõsiselt tegeleda ja kuna talle meeldib tihti Pirital ja Meriväljal sporti teha, häirib lehk teda ennastki. "Mereäär on 40 kilomeetrit pikk, aga kohti, kus mõnusalt aega veeta, ei ole just palju," kurvastas ministriproua.

Hais on ilmastikust põhjustatud nähtus: toitaineterikka veega lahesopi kaldale uhutakse vetika- ja taimemass, mis hakkab lagunema ja eraldab ebameeldivat lõhna.

"Suurimaks reostusallikaks on Pirita jõgi, mis toob 70-80% toiteainetest ja soodustab vetikamassi vohamist," selgitas Erm.

Ministeeriumi hinnangul tuleb veel siiski kontrollida, kas hukkunud langevarjuri mälestusmärgi juures asuvast Saare sissejooksust või Merivälja sissejooksust võib lahesoppi tulla reovett.

Kolm võimalust:

  • Puhastada sissejooksudest tulev vesi bakteriaalsest reostusest
  • Riisuda rannaäär pidevalt Russalkast Lauluväljakuni vetikamassist puhtaks
  • Juhtida kaks peamist sissejooksu senisest oluliselt sügavamale

"Ilmselt ei suuda me muuta Merivälja olukorda, aga Russalka mitte-ametliku supelranna võib puhtamaks saada küll," arvas vanemteadur.

Euroopa Liidu järgmisest eelarveperioodist on mereõhu puhtamiseks riigil võimalik kasutada kuni 5 miljonit eurot.

"Loodetavasti kogu seda summat siiski vaja ei lähe, aga kuna tegu on nii tallinlasi kui ka pealinna külalisi häiriva probleemiga, on selline valmisolek olemas," ütles minister.

Projekti viib läbi TTÜ Meresüsteemide Instituut ja 80 000 euroga rahastab seda SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Uuring valmib orienteeruvalt järgmise aasta kevadeks.