Ungaris mõisteti eluks ajaks vangi mustlaste rassistlikud sarimõrvarid

Ungari kohus mõistis teisipäeval neli meest süüdi mustlasperekondade sarimõrvades 2008. ja 2009. aastal, mis šokeerisid kogu riiki ja kutsusid esile süüdistused, et politsei ei suuda ajalooliselt taga kiusatud vähemust kaitsta.

Rünnakutes sai surma kuus ja viga veel mitmeid mustlasi. Need tekitasid mustlaste hulgas hirmuõhkkonna. Ungari kümnest miljonist elanikust seitse protsenti moodustavad mustlased on ka muidu laialdaselt diskrimineeritud ja elavad tihti vaesuses, vahendab Reuters.

Rünnakud olid hoolikalt planeeritud ja need pandi toime 13-kuulise perioodi jooksul üle kogu riigi.

Kolm ründajat, Árpád Kiss, István Kiss ja Zsolt Pető, mõisteti eluks ajaks vangi vabanemisvõimaluseta ning neljas, István Csontos, 13 aastaks vangi vabanemisvõimaluseta.

Ühel juhul panid mehed 2009. aasta 22. veebruari hilisõhtul tule otsa majale Tatárszentgyörgyi külas 30 minuti kaugusel Budapestist. Kui elanikud majast põgenesid, lasid ründajad maha 29-aastase mustlase Róbert Csorba ja tema nelja-aastase poja Róbert juuniori. Raskelt haavata sai ka üks tüdruk. Ründajad põgenesid.

Mustlasaktivistide sõnul näitavad politseidokumendid, et võimud ei näidanud rünnakute uurimisel üles erilist aktiivsust.

Viimane rünnak sarjas leidis aset kuus kuud hiljem, kui Ungari idaosas tapeti noor mustlasnaine, mille järel kurjategijad lõpuks tabati.

Mustlased on elanud Ungaris sajandeid ning praegu elavad nad peamiselt maapiirkondades riigi kirde- ja lõunaosas. Rasketööstuse kokkuvarisemine pärast kommunismi lõppu 1989. aastal tabas mustlasi rängalt. Tööpuudus on suur ning terved põlvkonnad mustlasi on üles kasvanud vaeste ja kirjaoskamatutena ning mõned neist on hakanud tegelema kuritegevusega.

Paljude ungarlaste vaenulikkus mustlaste vastu on aidanud kaasa paremäärmusliku erakonna Jobbik esiletõusule. See halvustab mustlasi avalikult ning 2010. aasta parlamendivalimistel sai erakond 17 protsenti häältest, mis oli paremuselt kolmas tulemus.