"NATO miinitõrjegruppi panustamine on üheksa aasta jooksul saanud osaks meie igapäevateenistusest. Mereväe laevad osalevad regulaarselt üksuse tegevuses, oleme sellega kaitseväe suurim panustaja alliansi reageerimisjõududesse," ütles mereväe staabiülem kaptenleitnant Jüri Saska. "Miinitõrjegrupi tegevus on oluline, sest eskaadri ülesandeks on muuhulgas liikmesriikide laevateede puhastamine lõhkekehadest, et võimaldada teiste NATO sõjaliste üksuste saabumine," lisas Saska.

Poolast lahkudes alustab miinitõrjegrupp Läänemere piirkonnas väljaõppega. Samaaegselt peab üksus olema valmis lühiajalise etteteatamise järel täitma ülesandeid üle terve maailma, teatas kaitseväe peastaap.

Sel aastal 20. taasloomise aastapäeva tähistav merevägi on kahe kümnendi jooksul välja arendanud arvestatava miinitõrjevõimekuse. Mereväe kasutuses on kolm nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijat. Loodud on miiniinfokeskus, mille ülesandeks on Eesti vete miinisõjaga seonduvate andmebaaside haldamine ning täiendamine.

Eesti osaleb aktiivselt Läänemere-äärsete riikide miinitõrje-alases infovahetuses. Alates 1994. aastast on miinitõrjeoperatsioonide käigus Eesti vetest leitud üle 850 lõhkekeha. 2005. aastal oli merevägi esimene kaitseväe üksus, mis panustas NATO reageerimisjõududesse NRF (NATO Response
Force) andes alliansi miinitõrjeeskaadri käsutusse staabi- ja toetuslaeva Admiral Pitka.

Enne Poola suundumist osales miinijahtija Admiral Cowan meeskond oma sõpruslinna Kuressaare merepäevadel. Neli kuud kestva rotatsiooni kestel võtab Admiral Cowan osa erinevatest rahvusvahelistest õppustest ja miinitõrjeoperatsioonidest.

NATO reageerimisjõud loodi 2003. aastal integreeritud mere-, maa- ja õhuväevõimekusi ühendava üksusena täitmaks Põhja-Atlandi Nõukogu ülesandeid. Alaline miinitõrjegrupp on NATO mereväejuhatuse otsealluvuses tegutsev miinitõrjelaevade eskaader, mis peab olema valmis lühiajalise
etteteatamise järel täitma ülesandeid maailma erinevates paikades.