"Juulist käivitunud vajaduspõhine peretoetuste reform, mis kahekordistab kahe aastaga puuduses ühe ja kahe lapsega perede toetuse ja suurendab oluliselt kõikide perede toetusi, kus kasvab kolm ja enam last, on hea ja õige asi," lausus Uustulnd.

"Tänaseks on juba üle 4000 pere riigilt lisatuge taotlenud ning taotlusi lisandub iga päevaga. Lisaks on üle 22 400 lapse, suuremates peredes, kellele lisatoetus tuli ilma avaldust esitamata," ütles Uustulnd vastuseks sotsiaaldemokraat Heljo Pikhofi kriitikale, justkui peretoetuste tõus oleks ilmaasjata.

"Lapsevanemana pean peretoetuste tõusu reformi üheks viimaste aastate olulisemaks sotsiaalpoliitiliseks sammuks. Reform näitab mõtteviisi muutust. Toetada tuleb rohkem abivajajaid. Abivajajate väljaselgitamisel on võtmeroll omavalitsuste sotsiaaltöötajatel, kes oma piirkonna abivajajaid kõige paremini teavad,“ rääkis Uustulnd ja rõhutas eraldi, et kolme ja enama lapsega pered saavad kõik lisatoetust.

"Leian, et tulevikus tuleks mõelda sellele, kuidas peresid, kus kasvab kolm ja enam last, veelgi tõhusamalt toetada. Pere, kus on kolm last, on andnud oma panuse selleks, et Eesti iive püsiks positiivne ja peab seetõttu riigi poolt senisest enam väärtustatud olema," sõnas Uustulnd.

Allpool suhtelist vaesuspiiri elavate lastega perede toetusi tõstetakse kahes etapis järgmiselt: alates 2013. aasta 1. juulist hakkas ühe lapsega pere saama lisaks praegu makstavatele peretoetustele toetust 9,59 eurot (alates 2015. aastast 19,18 eurot) ning kahe ja enama lapsega pere 19,18 eurot (alates 2015. aastast 38,36 eurot) pere kohta.

Selle aasta juulist on kõigi kolme ja enama lapsega perede kolmanda ja enama lapse toetus 76,72 (seni 57,54 eurot). Alates 2015. aastast tõstetakse kõigi kolme ja enama lapsega perede kolmanda ja enama lapse toetus 95,9 euroni.