Hagel ütles Pentagonis ajakirjanike ja kaudselt kongresmenide poole pöördudes, et järgmise kümne aasta ulatuslike eelarvekärbete tulemus võib olla halvasti ette valmistatud ja ebapiisavalt varustatud relvajõud, mis seisavad silmitsi tehnoloogiliselt arenenumate vaenlastega, vahendab Associated Press.

Hagel kirjeldas USA sõjaväe jaoks kõige mustemat stsenaariumi, kui Pentagon on sunnitud kärpima 2014. aasta eelarvest üle 50 miljardi dollari ja järgmise kümne aasta jooksul 500 miljardit dollarit kongressis läbi lastud automaatsete eelarvekärbete tulemusena.

11 asemel kaheksale või üheksale lennukikandjagrupile üleminek tähendaks mereväe jaoks kõige väiksemat koosseisu pärast Teist maailmasõda. Kärped isikkoosseisus viiksid armee tagasi vähemalt 1950. aasta tasemele ning kaoks võime hoida vägesid pidevalt merede taga lahinguvalmiduses.

Hageli sõnul on Ameerika võibolla sunnitud valima ülivõimeka, aga märkimisväärselt väiksema sõjaväe ja teiselt poolt suurema väe vahel, kärpides aga samal ajal eriüksusi, piirates teaduslikke uuringuid ning muutes tagasihoidlikemaks või loobudes plaanidest relvasüsteeme uuendada.

Teine võimalus tooks Hageli sõnul tõenäoliselt kaasa vanema, vähem efektiivse relvastuse kasutamise tehnoloogiliselt arenenumate vastaste vastu. Sellel oleks lisaks suur mõju eraomanduses olevatele kaitsetööstusettevõtetele USA-s.

USA riskib Hageli sõnul sellega, et tema sõjajõudest kaob mõne järgmise aastaga valmisolek väljaõppe, tehnika hoolduse ja uue relvastuse puudumise tõttu.

Isegi kui Pentagon valiks kõige dramaatilisemad kärped, oleks ta kaitseministri sõnul ikkagi väga kaugel automaatsete eelarvekärbetega nõutavatest eesmärkidest, eriti esimese viie aasta jooksul.

Kuigi ühtki lõplikku otsust ei ole tehtud, tõi Hagel välja mõningad kaalumisel olevad ideed.

Et saavutada säästmine isikkoosseisu vähendamise kaudu, võib Pentagon kärpida armeed veel 100 000 sõduri võrra. Niigi kavatsetakse USA sõjaaegset armeed 2017. aastaks kärpida 570 000 mehelt 490 000 meheni. Praegust plaani vähendada merejalaväe isikkoosseisu 205 000-lt 182 000-le võidakse samuti muuta, nii et alles jääks vaid 150 000 merejalaväelast.

Hagel lisas, et õhujõud kaotaksid viis lahingueskadrilli ning terve hulga pommitajaid ja transpordilennukeid.

„Selle strateegilise valiku tulemus oleks vägi, mis oleks tehnoloogiliselt domineeriv, kuid palju väiksem ning võimeline minema palju vähematesse kohtadesse ja tegema vähem asju, eriti kui kriisid tekivad ühel ajal maailma erinevates piirkondades,“ ütles Hagel.

Teine võimalus oleks Hageli sõnul teha vähem kärpeid sõjaväe suuruses ning selle asemel tühistada või piirata paljusid moderniseerimisprogramme.

Lisaks sellele uurib Pentagon võimalike kärbete objektina põhjalikult tervishoiusoodustusi, sõjaväelaste eluasemetoetusi, elukalliduse kompenseerimist ja tsiviilteenistujate palgatõusu.

Hagel kordas oma kaks nädalat tagasi avalikustatud plaani kärpida Pentagoni ja relvajõudude juhtivpersonali ning kulutusi 20 protsendi võrra. Need kärped, mis puudutavad Hageli enda administratsiooni ja staabiülemate komitee esimehe oma ning armee, mereväe, õhujõudude ja merejalaväe Pentagoni peakortereid, moodustaksid järgmise viie aasta jooksul kokku 1,5-2 miljardit dollarit.

Eelarvekärbete aluseks on kaks aastat tagasi kehtima hakanud seadus, mille järgi peab USA valitsus kümne aasta jooksul säästma 1,2 triljonit dollarit. Seadus näeb ette iga-aastaseid automaatseid kärpeid, mis rakenduvad, kui kongresmenid kärbetes ise kokkuleppele ei jõua. Seda pole nad aga suutnud.

Selle tulemusena seisab Pentagon jaanuaris silmitsi praeguste kulutuste kärpimisega 54 miljardi dollari võrra, kui kongress automaatseid kärpeid ära hoida ei suuda. Baaseelarve kärbitaks siis 498 miljardi dollarini.