Emmersoni sõnul on Tšiili politsei süüdi ülemäärase jõu süstemaatilises kasutamises, vahendab BBC News.

Maputšed moodustavad Tšiili elanikkonnast üheksa protsenti.

Emmersoni sõnul on Tšiili maputšesid korduvalt diskrimineerinud ning kasutanud nende vastu terrorismivastast seadusandlust segadust tekitaval ja meelevaldsel viisil, mis on kaasa toonud tõelise ebaõigluse.

„Olukord Araucania ja Bio Bio regioonides on äärmiselt ärev,“ hoiatas Emmerson, viidates Tšiili lõunaosa piirkondadele, mis on maputšede traditsioonilised elupaigad. „Ilma viivitamatu ja efektiivse tegutsemiseta riiklikul tasemel võib see kiiresti eskaleeruda laialdasteks rahutusteks ja vägivallaks.“

Enne hispaanlaste saabumist 16. sajandil elasid maputšed suurel maa-alal Lõuna-Tšiilis.

Oma raevukuse poolest tuntud maputšed seisid vallutusele edukalt vastu kuni 19. sajandi lõpuni, kui nad suruti kokku väikesteks kogukondadeks. Suur osa maputšede maast müüdi farmeritele ja metsafirmadele.

Viimastel aastatel on maputšed korraldanud kohati vägivaldse kampaania maa tagasi saamiseks.

On korraldatud marsse ja näljastreike ning hõivatud avalikke hooneid ja blokeeritud maanteid, hõivatud vaidlusalust maad ning süüdatud ja saboteeritud tehnikat.

Riik on aeg-ajalt vastanud, rakendades Tšiili terrorismivastast seadust, mille algatas 1984. aastal kindral Augusto Pinochet ja mille eemärk oli tema valitsemise vastase opositsiooni kõrvaldamine.

Seadus on üks Tšiili karmimaid. See kahekordistab karistusi mõnede kuritegude eest ning lubab inimesi süüdi mõista anonüümsete tunnistajate ütluste alusel.

Maputše konflikt on Tšiili lõunaosas kestnud aastaid ning aeg-ajalt on ette tulnud vägivallapuhanguid.

Selle aasta jaanuaris pandi tuli otsa majale, mis kuulus vanemale abielupaarile, kelle perekonnal on läbi aegade maputšedest naabritega halvad suhted olnud. Paar hukkus tulekahjus.

Viimase kümne aasta jooksul on politsei maha lasknud kolm maputšedest meeleavaldajat.

Vangis istuvad maputšed on korraldanud näljastreike.