Karin Bachmann: Elevant elutoas ehk mõeldes inimestest, mitte loomadest
„Nende uurimuste tulemusi kasutatakse seadusloomes, uute spetsialistide koolitamisel ning avalikkuse teavitamisel. Tulemuseks on loomade heaolu paranemine mitmesuguste regulatsioonide, riikliku järelevalve, aga eelkõige inimeste teadlikkuse tõusu kaudu. Tõsiasi, et hästi koheldud ja sobivates pidamistingimustes peetud loom annab rohkem ja paremat toodangut ning on ka lemmikloomana enesekindel ja hea kaaslane, peaks jõudma iga loomapidajani."
Ülalolevad lõigud on väljavõtted Veterinaar- ja Toiduameti loomakaitse töövaldkonna põhimõtteid tutvustavast üldkokkuvõttest. Kirjelduse järgi võiks arvata, et loomade kaitsmisega tegelevad pühendunud spetsialistid, kes, olles läbinud erinevaid koolitusi, oskavad ja suudavad ning ennekõike tahavad tegeleda oma peaülesandega: looma kaitsmisega inimese eest.
Süstemaatiline tahtmatus abistada
Mille järgi saab adekvaatselt hinnata ametniku oskusi, teadmisi, suhtumist? Ikka tegude järgi. Elevant Medi juhtum on tüüpne (elevandi asemel on tavaliselt muidugi mõni muu loom), st umbes selliste asjade üle järelevalve pidamine ongi kõnealuse ametkonna - see on Veterinaar- ja Toiduameti loomakaitsega tegelevate ametnike - igapäevane töö.
Miskipärast aga on kujunenud olukord, et vabatahtlikest organisatsioonidest nagu ELS on saanud nende ametnike töö reaalne tegija, pidev kontrollorgan, vigade tuvastaja, avalikkusele selgituste jagaja, harija, ametnikele kohustuste meeldetuletaja. Samal ajal ei osata või ei taheta vabatahtlike tööd asjade kordasaamiseks rakendada: enamasti suhtutakse loomakaitsjatesse tõrjuvalt ja vaenulikult ning antakse igati mõista, et nad ei ole oodatud igapäevarutiini häirima.
Pöördudes tagasi ameti enese poolt kirja pandud töö tegemise põhimõtete juurde, paistab paratamatult välja suurim puudus, mis elavate olenditega töötajatel üldse olla saab - puudulik tööeetika. Inimene on/peab olema ennekõike moraalne olend, kes lähtub lisaks seadustele (ehk eetilisest miinimumist) ka igal konkreetsel juhul ilmnevatest asjaoludest, st läheneb juhtumile individuaalselt.
Sest - end korrates - tegu on elavate olenditega, kellega toimuv ei lülitu pühade või lõunapausi ajaks välja ega peatu ajutiselt, sest vastutaja on välismaal. Valdkonna erilisuse tajumine peaks seal töötavate inimeste tööalaste teadmistega lakkamatult kaasas käima ja neil peab olema seda, mida traktoreid loendaval inimesel ilmtingimata vaja ei lähe - missioonitunnet.
Elevant Medi ja hoolimatus
Kui vaadata loomadega toimuvaid sündmusi üldiselt, siis mõnel juhul võivad nad olla mitmeti tõlgendatavad, sõltuvalt inimeste taustast, maailmavaatest või taluvuspiirist. Seega - mõnikord võib osad hinnangud liigitada ka liiga emotsionaalsete kilda ning ametnike pahurat reageeringut mõista.
Elevant Medi juhtumiga on aga käinud kaasas nii foto- kui filmimaterjal, puudu või kaheldava väärtusega on olnud load ja dokumendid ning looma tsirkuses kasutamine sõltuvalt päritolust ja tervisest sootuks selgelt seadusega vastuolus. Kuid ikkagi ei leitud suurt midagi korrast ära olevat ning keelduti nii uurimisest, tunnistajate ülekuulamisest kui ka selgust tuua võivast lahkamisest.
Ametnikud näevad kõvasti vaeva, et oma tööülesandeid mitte täita - kui see jõud, mis praegu kulutatakse tõestamisele, et ilmselgelt viltu olevad asjad on otse, rakendataks tegelike töökohustuste täitmiseks, poleks tarvis seda lugu üldse kirjutadagi. Selline suhtumine - ilustamine, proov viimase hetkeni kinni mätsida, maha rahustada, tähelepanu hajutada, eitada - tekitab paratamatult küsimuse, et kelle jaoks ja teenistuses ikkagi on need "loomakaitsega" tegelejad? Kelle huve tegelikult kaitstakse? Tsirkuseloomade puhul on surve arusaadavalt tugev, sest arvestades piletihindu, ei tee tuuritajad seda kindlasti heast südamest.
Kui loomade heaolu kontrollima minek hõigatakse enne kõva häälega välja ja käik tehakse asjast ülihuvitatud tuuriomaniku pideval juuresolekul, siis sama hästi võiks ka kontrollile minemata jätta. Esitatud küsimused jäävad praegu muidugi õhku, sest kuigi ametnike ringkaitse ja paragrahvide taha pugemine pressib vastu igast intervjuust, puudub võimalus sügavamaks kaevamiseks ning ametialane järelelohisemine jääb endiselt nende inimeste südametunnistusele.
Harimine ja suunamine
Loomadega tsirkus on üsna paljudes mõistlikes riikides ammu kõrvale lükatud kui asjatut ja julma loomapiinamist propageeriv nähtus. Lastele tehtav ajupesu on veidi pikema vinnaga ning enamus mänguelevante seisavad endiselt, tsirkusetekk seljas ja torumüts peas, taburetil, kuid küllap jõuab seegi tööstus lõpuks ajale järgi. Mujal maailmas ollakse aru saanud, et loomatsirkuste keelustamine ei võta lastelt midagi ära, vaid annab juurde - empaatiavõimet ning asjade õigestimõistmist. Kui lapsed ei kasva üles teadmises, et loom on inimesele teenimisvahend, kellest on lubatud ja ühiskondlikult aktsepteeritav kõik viimseni välja pressida, ei hakka ta tõenäoliselt ise suurena tsirkusetuure korraldama.
Surnud Medi ümber toimuvast videost on näha mehed, kes ümber laiba taidlevad. Ei ole ühtegi asja peale nailonist ujukate, mis eristaks neid tänapäeva loodusekroone inimese eellastest, neist kõigi poolt põlastavalt metslasteks nimetatuist. Võime vaid kurvalt tõdeda, et inimeste harimine loomade osas on Eestis täitsa tegemata. Ka selle töö on Veterinaar-ja Toiduamet enda ülesandeks sõnastanud, kuid arusaadavalt on sellise suhtumisega tulemuseni jõuda raske või pigem võimatu.
Medi ei olnud erandlik elevant, vaid diagnoos, tüüpnäide, käitumismudel: reegel, mitte erand. Kõlab halvasti, kuid on hea meel, et Medi suri ja just sel viisil. Tema elu tsirkuses ei käivitanud midagi, sest tsirkuste kohta levitatud valesid usuvad liiga paljud. Surm meie koduses supluskohas, agoonias viskleval loomal hüplev mees ja surnukeha pea alaspidi kraanaga väljatarimine aga enam sellele ilupildile ei mahu, seda ei ole võimalik õigeks ja puhtaks rääkida.
Medilt võeti elevandielu ja ta elas aastakümneid meelelahutustööstuse orjuses. Paradoksaalselt on tema surm suurim teene, mis loom inimesele teha saab - silmade avamine. Loodetavasti diskussioon enam ei vaibu, vaid kulgeb loogilise lõpuni ja ka Eestis keelatakse igasuguste loomade tsirkusse sundimine. Selleni jõudmisele saab igaüks kaasa aidata käimasoleva petitsiooniga. Ja muidugi tasub põlgust väljendada selliseid tsirkusetuure eranditult ignoreerides. Siis ei ole Medi elu ja surm asjata olnud ning elevandid saavad edaspidi kinnivõtmise hirmuta hoopis oma päriskodumaa jõgedes supelda. Medi maetakse Auvere metsa.
Tsirkuseelevant Medi Eesti reisi kronoloogia ja surmajärgne uurimine
14. mai - saabus seitse teadet Eesti Loomakaitse Seltsile tsirkuseelevandi peksmisest Lasnamäel. Kõik teatajad olid nõus oma sõnu ka hiljem avalikult kinnitama ja tunnistusi andma. Väljavõte e-mailist: "Tal oli mingi imetabane kepp käes ja sellega ta karistas elevanti. Lõi, kuhu juhtus - vastu jalgu. Lapsed hakkasid nutma. Kujutage ette - elevant nuttis! Ma pole midagi taolist kunagi näinud."
15. mai - ELS edastas esimese elevandi väärkohtlemise teate Veterinaar- ja Toiduametile (VTA) ja politseile. Järgmised teated seoses elevandi halva tervise ja päritoluga edastati VTAle ja Keskkonnainspektsioonile 23.-30. mail. Nimelt oli tänu ELSi kontakteerumisele välisorganisatsioonidega selgunud, et
1) elevant Medi on vabast loodusest püütud (seda kinnitas üleilmne vastav andmebaas) ning tema eksponeerimine ärilistel eesmärkidel on vastuolus Loomakaitseseaduse § 27-ga;
2) tema lont on osaliselt halvatud ning Pro Wildlife esindaja kinnitusel ei luba elevandi seisund taolist transporti ning eksponeerimist (seega on tsirkuses näitamine koheselt vastuolus ka Eesti seadustega);
3) end elevandi omanikuks väitnud Rene Renz (igapäevaselt roomajatega tegeleja) rentis tegelikult elevandi tema omanikult ja Saksamaa veterinaarasutus kohustas teda vastavalt elevandi liigiomastele vajadustele hankima talle kaaslase. Rene Renz viis elevandi Tsirkusetuurile vaatamata rahvusvaheliste organisatsioonide spetsialistide hoiatustele.
4) Saksamaal tehti ettevalmistusi elevandi võõrandamiseks pärast Eestist Saksamaale naasmist ning talle oli korraldatud uus elamine ühes väiksemas loomaaias, kus ta saanuks kaaslase seltsis elu lõpuni rahus olla.
Ametkondade vastused sisaldasid kokkuvõtlikult järgmist: elevandi väärkohtlemise uurimine lõpetati, kuna tõendid puuduvad (kuigi nii veterinaarametnikud kui politsei möönsid, et tunnistajaid üle ei kuulatud). Elevandi sündi tõestanud dokumente, mis on välismaiste organisatsioonide poolt pädevaiks tunnistatud, Eesti ametnikud vettpidavateks ei arvanud, kuigi selle tõestamise või vastupidise tõestamisega keegi tegelema ei vaevunud.
7. juuni - elevant Medi kukkus kokku, kui ta viidi Narvas suplema. Talitaja võhiklikkuse tõttu loom uppus. Arstid ja eksperdid diagnoosisid tundemärkide järgi südamepuudulikkuse ning selgitasid, et nii vana looma ei tohiks enam ringi vedada. Lõplik hinnang - elevant töötas end surnuks.
10. juuni - ELS esitas Politsei- ja Piirivalveametile süütoeteate elevandi hukkumise asjaolude väljaselgitamiseks. Ühtlasi paluti juhtumi igakülgse uurimise huvides vajalike ekspertide kaasamist ning kiiret lahkamist, mille rahalise külje oli ELS nõus katma.
17. juuni - VTA andis teada, et lahkamist ei tehta, kuna see ei annaks enam uut teavet võimalike surmapõhjuste kohta.
Veidi hiljem levis avalikkusse video, kuidas talitaja sureva looma seljas hüppab. Asjaosaliste poolt loeti see südamemassaažiks, kuid jääb arusaamatuks, miks peaks vähegi loogiliselt mõtlev ja looma tundev (mida looma talitaja kahtlemata olema peab) tegema südamemassaaži, kui ilmselgelt on elevandi pea vee all ning esimene mõistlik samm oleks hingamise võimaldamine.
Seoses video levikuga asus VTA asja uurima ning küsis ekspertarvamusi Maaülikooli teadlastelt ja Tallinna loomaaia spetsialistidelt, lisaks seletuse elevandi omanikult. Ka ELS edastas African Elephant Specialist Groupi ja European Elephant Groupi hinnangu: eksperdid kinnitasid uppumissurma, mitte südameinfarkti, kuna suu ja lont olid vee all ning tingituna londi halvatusest ei saanud elevant ise õhku võtta. Samuti oli ta liiga nõrk, et jalgele tõusta, mistõttu oli tema seljas ringihüplev abistaja loomale enda elu eest võitlemisel täiendavaks koormaks.
Praegu ootab Eesti Loomakaitse Selts VTAlt põhjalikku selgitust, miks ei teostatud elevandile korralikku tervisekontrolli ning ei küsitletud väärkohtlemise pealtnägijaid. Looma- ja liigikaitse organisatsioon Pro Wildlife avalikustas juhtumi Saksamaal ning tegi avalduse politseisse loomakaitseseaduse rikkumise kohta ning rõhutas pressiteates uppumissurma, elevandi tuurilosalemiseks liig halba tervist ning tsirkusepidajate tahtmatust täita nõudeid ja ettekirjutusi.
