Kuidas, millal, ei olnud mul aimugi. Võibolla oli üheks mõjutajaks ka närvihaigust põdev isa, kes vahel mainis, et maal elamine võiks ta tervisele hästi mõjuda. Meil oli aga linnas korter, minul töö ning ümberasumine tundus liiga keeruline.

Aastad läksid ja vahepeal kolis maale mu ema, kel oli linnas kümneid erinevaid töökohti olnud ja kes polnud kuidagi suutnud oma kohta leida. Üllataval kombel loksus väikses maakolkas tema jaoks kõik paika. Saabus stabiilsus ja hingerahu, mitmed asjad said lahenduse. Nüüd, 7 aastat hiljem, ei taha ta mingi hinna eest sealt ära tulla.

Eelmisel aastal otsustasin, et saagu mis saab, ma vähemalt proovin. Tööpuudus on kõikjal küll suur, eriti maal, ent spetsialiste läheb ikka vaja. Niisiis leidsin töökuulutusi sirvides väikse koha Eestimaal, kus minu kvalifikatsiooniga inimesele tööd pakuti. Kandideerisin ja sain. Töökoht pakkus ka elamise.

Maale kolides tundsin peagi, et see oli õige otsus. Sain vaikselt kohalike elanikega tuttavaks ja vaatamata mõningatele uutele raskustele ja ebamugavustele tundsin end imehästi.

Sageli leidsin end mõtlemast, et olen justkui puhkusel. Puhas loodus, vaikus ja rahu on siin nii lõõgastavad.

Kohalike elanikega tutvudes õnnestus leida ka uus elamiskoht majas. Tühjalt seisvaid maju on maal omajagu. Need vajavad küll remonti, ent seda enam on võimalik omanikega kokkuleppele saada, et sees elajad teevad üüri maksmise asemel majja investeeringuid. Kõik on võimalik.

Leidsin endale sobiva maja ja maale kolis ka mu isa. Ma ei ole teda aastaid nii õnnelikuna näinud. Tema apaatsus on kadunud, hääles on rõõm ja ta ise kirjeldab oma enesetunnet ülivõrdes. Talle on elu sisse tulnud.

Maal on tegelikult võimalik tööd teha. Minu sõbrad on kõik midagi leidnud, kuigi mitte alati erialale vastavat. On ka neid, kes tõlgivad-toimetavad ning hangivad ja teevad tööd interneti kaudu. Üks mu sõbratar näiteks töötab juura alal. Mulle tundub, et ka raamatupidamistööd on võimalik kodus teha ning see nimekiri ei ole kindlasti lõplik.

Ettevõtlikumad ja julgemad püüavad maal midagi kasvatada ja seda turustada. Just Tallinnast tulnutel näikse ärisoont ja värsket pilku olevat rohkem, et märgata rahateenimise võimalusi.

Maal on hea olla. Seal on ühtpidi alati midagi teha ja teisalt ei pea tegema mitte midagi, võib ka lihtsalt olla ja ikka on hea. Kui elementaarne on olemas, ei ole muud vajagi.

Eks üksikutel naistel on muidugi raske hakkama saada ja kõikide töödega toime tulla, samas ei ole maal aga jälle sellist üksindustunnet, nagu tekib linnas.

Miks maal nii hea on, sellest võiks lõputult kirjutada ja ei räägiks vist ikka kõike lahti. See on terve elufilosoofia, olemise viis, maailmakäsitlus, suhtumine. Igal juhul mina ja mu pere ei ole olnud kunagi nii õnnelikud kui nüüd. Me ei oma midagi rohkem, meil ei ole paremat positsiooni kui varem, me ei ole keegi isegi leidnud armastust. Lihtsalt me ei ela enam linnas.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid