Täitsa õudne! Mu vend ei käi pesemas!
Ma isegi ei tea, kas ta hambaid peseb või mitte. Ta ise väidab, et peseb, aga ma ei ole näinud. Mulle tundub küll, et toidujäätmed on teinekord hamba vahel. Aga see selleks.
Suvel on asi pesemisega eriti kriitiline, sest inimene higistab rohkem. Mul on tema pärast mõnikord isegi piinlik, kui kuskil väljas oleme.
Kui talle vihjan, et ta võiks pesta, siis ta väidab, et meil ei ole häid pesemistingimusi. Päris uhket duširuumi meil pole, aga mina saan küll kenasti pestud meie vannis. Minu arust on see pigem tahtmise ja viitsimise küsimus. Ju ta siis ei viitsi.
Hügieen ei ole aga eriti vabatahtlikkuse küsimus, ma leian. Teisi inimesi peab austama ja haisemine on ebanormaalne.
Ma ei tea, mida ette võtta. Ei tahaks, et temast saaks tulevikus selline haisev vanamees, nagu me neid bussides, poodides ja raamatukogudes kõik aeg-ajalt näeme.
Oleme hakanud perega raha koguma, et uut duširuumi ehitada. Loodetavasti ta hakkab siis pesema, kui mugavad võimalused selleks avanevad. Siiski ma arvan, et see on suhtumise küsimus rohkem. Inimene peaks suutma oma hügieeniga toime tulla sõltumata sellest, kui mugavad tingimused selleks on.
