TV3 uudiste poole pöördus varastatud mobiiltelefoni omanik, kes palus politseil mobiili positsioneerides telefon üles leida. Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhi Priit Pärkna ei pidanud seda aga mõistlikuks, viidates sellele, et telefoni asukoha määramine on liiga ebatäpne, et sellega telefoni vargani jõuda. Näiteks võimaldab positsioneerimine öelda, et telefon on Raekoja platsis, aga mitte seda, millise inimese taskus see on.

Juhtiv riigiprokurör Heili Sepp selgitas, et selle aasta 1. jaanuarist jõustunud seadusemuudatustes on eristatud telefoni asukoha tuvastamise tagantjärele ja telefoni asukoha tuvastamise reaalajas. Mõlema teostamiseks on vajalik prokuröri luba, kuid kui esimene neist ei ole jälitustoiming, siis teine – telefoni asukoha tuvastamine kärjetunnuse või tugijaama geograafilise asukoha järgi reaalajas – on jälitustoiming, mida seadus nimetab varjatud jälgimiseks.

Justiitsministeerium oli samal seisukohal. Seadusemuudatusega arvati jälitustoimingute hulgast välja kriminaalmenetluses tõendite kogumise päringu tegemine mobiilifirmale ehk kõneeristus, mis võimaldab ka määrata telefoni asukohta mingil juba möödunud ajal.

Päringu tegemisel kõneeristuse saamiseks on endiselt nõutav prokuröri luba. Kõneeristusega telefoni asukohta reaalajas ei saa.