7. juulil Pelgulinna sünnitusmajas poja ilmale toonud naise sõnul oli sel nädalavahetusel palju sünnitajaid. Juba reedel haiglasse minnes oli tema sõnul sünnituseelne osakond täis ja pärast lapse sündi ema ja isa oma vastsündinud pojaga perepalatisse ei saanudki, kuna kõik peretoad olid hõivatud.

"Tõepoolest - Pelgulinna sünnitusmajas on sünnitajate arv tõusnud," tõdes Lääne-Tallinna Keskhaigla turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Diana Lorents.

Ta pidas võimalikuks, et Fertilitase sünnitajate vastuvõtust loobumisel on selles ka oma roll, sest kui kolme sünnitusmaja asemel jääb kaks, siis tuleb ikka kahele ülejäänule tööd juurde.

Näiteks kui mullu juunis oli Pelgulinna sünnitusmajas 269 sünnitust, siis tänavu 285. Eelmise aasta juulis oli sünnituste arv 330, kuid tänavu 22. kuupäeva seisuga juba 217. Lorents rõhutas, et tegemist on sünnitanute arvuga mitte sündinud laste arvuga, sest mõnedel emmedel on sündinud ka kaksikud.

Sünnitusmaja koridoris olevalt infotahvlilt on näha, et mais sündis vähemalt kahel päeval 18 beebit.

"Sünnitust ei saa planeerida, mistõttu võib tõesti juhtuda, et mõni hetk on sünnitustoad täis," tõdes Lorents. "Sünnitusjärgsesse tuppa siiski enamasti saab ja enamasti on meil majas ruumi ikka ka lahedalt."

Pelgulinnas sünnitusmajas on äsja renoveeritud kõigi mugavustega 20 peretuba, seitse ema-lapse tuba ning üldtoad, kus on korraga maksimaalselt kaks sünnitanud naist.

Pelgulinna sünnitusmaja sünnitusosakonna juhataja Jana Klementsovi sõnul on Fertilitase sulgemine tõstnud sünnituste arvu minimaalselt ühe sünnituse võrra päevas.

"Sünnituste arv on päeviti erinev," ütles Klementsov. "Meil on ööpäevas 6 kuni 16 sünnitust. Kui mitmel järjestikusel päeval on sünnitusi palju, siis ajutiselt võib perepalateid kõigile mitte jätkuda."

Klementsov lisas samas, et sünnitusjärgselt viibitakse sünnitusmajas lühiajaliselt ja patsiendid, kes ei ole kohe perepalatit saanud, saavad perepalati tavaliselt 12 kuni 24 tunni jooksul.

Suvekuudel sünnib rohkem lapsi

Ka kuude lõikes on sünnituste arv üsna erinev, jäädes vahemikku 220 kuni 331 sünnitust kuus. "Kui tänavu veebruaris ja märtsis oli sünnitusi mõnevõrra vähem 2012. aastaga võrreldes, siis aprillist alates on mõningane sünnituste arvu tõus," tõdes Klementsov.

Selle aasta rekordkuu oli mai, kui Pelgulinna sünnitusmajas oli sünnitusi 331, võrreldes eelmise aasta maiga oli see 106 sünnitust enam.

Ka aprillis oli sel aastal rohkem sünnitusi. Rohkem on sünnitusi viimaste aastate statistika põhjal juunis, juulis, augustis, nendel kuudel on sünnitusi Pelgulinna sünnitusmajas 268 kuni 308.

Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku ämmaemandusjuht Vivian Arusaare sõnul on selle aasta esimesel poolaastal nende majas sündinud 1855 last, sealhulgas 32 paari kaksikuid.

"Oodatud lapse sünd on pere jaoks alati tähtsündmus. Peetakse iseenesest mõistetavaks, et tulevased isad või keegi lähedane on abiks nii sünnitusel kui sünnitusjärgsel haiglasviibimise ajal. Seetõttu on sünnitusmajades enamasti rohkem sünnitusjärgseid perepalateid kui tavapalateid," ütles Arusaar.

Arusaare sõnul peab haigla oluliseks, et naistekliinikus sünnitanud naised ja nende lähedased tunneksid end haiglas koduselt ning veel sel aastal, pärast sünnitusosakonna 5. korruse remonti muutuvad tingimused sünnitusjärgseks taastumiseks ja koos perega haiglas viibimiseks veelgi paremaks, sest sünnitajate rõõmuks suureneb ka perepalatite arv.

Viimsis asuv Fertilitase erahaigla lõpetas sünnitusabi pakkumise mais, küll aga toimub edasi rasedate jälgimine ja lastearsti vastuvõtt.

Fertilitase haigla peaarst Ivo Saarma on varem öelnud, et sünnitusabi pakkumise lõpetamise peamised põhjused olid majanduslikud, sest viimased paar aastat on sünnituste arv Eestis langenud.

Kui varem võttis Fertilitas aastas vastu kuni 600 sünnitust, siis viimasel ajal kahanes see arv 300-400-ni. See teeb keskmiselt 30 sünnitust kuus.