Statistika näitab, et eelmisel aastal liiklusõnnetuses hukkunutest moodustasid 41 protsenti jalakäijad ja jalgratturid. Aasta jooksul hukkunutest moodustasid jalakäijad ligi kolmandiku ning see on viimaste aastate kõige halvem näitaja.

Kui autoõnnetustes hukkunute arvu mõjutavad sotsiaal-majanduslike põhjuste ja karistuspoliitika kõrval ka arengud autode turvalisuses, siis jalakäijate ja jalgratturite puhul on tähtis infrastruktuur, mida turvaliseks liiklemiseks kasutada. Aga erinevalt tormiliselt arenevast autotööstusest, on Tallinna jalgrattateed oma arengus endiselt seal samas, kus oli autondus aastal 1886, mil Karl Benz esimese auto patenteeris.

Kuigi jalgratta eelistamist autodele on aidanud propageerida näiteks rattaüritused Tallinn Bicycle Week’i raames ja Tour d’ÖÖ ühissõidud, on rõõm näha, et ka peaminister tõmbab avalikkuse tähelepanu tervislikele eluviisidele ning jalgrattaga sõitmisele. Ehk tekib nii autojuhtidel ja (potentsiaalsetel) ratturitel-jalakäijatel arusaam, et teed-tänavad pole vaid autode pärusmaa. Aga kuni rattateid rajatakse pealinnas printsiibil „kabinetis sündinud“, peavad ka lihtsurelikud omale peaministri eeskujul turvatiimi palkama. Või peaksid pealinna rattahuvilised linnapeaks ühe rattahuvilise palkama?