Ühtlasi tähistatakse 18. juulil ka Mandela päeva, mille puhul kutsub ÜRO tegema 67 minutit vabatahtlikku tööd, tähistamaks iga minutiga ühte tema aktiivset poliitika-aastat.

Endine riigipea viidi kopsupõletikuga haiglasse 8. juuni varahommikul. Alates detsembrist saadik on ta juba neljandat korda ravil. "Madiba (nii kutsutakse Mandelat Lõuna-Aafrikas) on jätkuvalt põhjalikul ravil," kinnitas presidendi pressiesindaja Mac Maharaj.

Ekspresidendi tütre Zindzi Mandela sõnul on isa tervis viimastel päevadel siiski märgatavalt paranenud, edastas Briti rahvusringhäälingu hommikuprogramm Breakfast.

Mandela mõisteti apartheidivastase Aafrika Rahvuskongressi aktivistina vangi 1962. aastal. Rohkem kui 27 aastat trellide taga istudes kujunes ta apartheidivastase võitluse sümboliks.

Nelson Mandela vabanes vanglast 1990. aastal pärast seda, kui toonane president Frederik de Klerk kuulutas Aafrika Rahvuskongressi keelustamise lõpetatuks.

Mandela asus uuesti poliitikasse. Ta valiti neli aastat hiljem Lõuna-Aafrika esimestel vabadel valimistel presidendiks riigi esimeseks mustanahaliseks presidendiks. Pärast viieaastase ametiaja lõppu ta uuesti enam ei kandideerinud. Avalikust elust taandus ta ligi kümme aastat tagasi.

1918. aasta 18. juulil sündinud Mandela sai 1993. aastal koos de Klerkiga Nobeli rahupreemia.