JUHTKIRI: Poliitika, võrdsus, vendlus
Jón Gnarri puhul selgitab asja see, et enne poliitikuks hakkamist oli ta näitleja ning ajal, mil islandlased finantskriisi tõttu tänavatel oma valitsejate vastu protestisid, tuli ta välja valimislubadusega mitte täita oma valimislubadusi. Täna on Gnarr Reykjaviki linnapea.
Tallinna linnapea lubas kõike muud, kui mitte täita oma valimislubadusi ja sai samuti linnapeaks. Teisalt ei saa ka Tallinna puhul üle ega ümber teatavast koomilisest elemendist. Tõsi, erinevalt Islandist ei lubatud siin „Igasugu asju vaestele!“, vaid pigem tekitavad elevust linnapea rahaasjad.
Täpsemalt tekitavad hämmastust meeri laenud, mis kokku annavad 205 507 eurot ja mille andjad otsustasid, et sellest 173 551 eurot nad tagasi ei tahagi. Ametliku versiooni kohaselt sai linnapea tagasi maksmiseks raha oma raamatu honorari eest. Erakondade rahastamise järelvalve komisjoni esimees Ardo Ojasalu võrdles aga juhtumit olukorraga, kus riigikogu liikmed ostavad soodushinnaga Volvo - tegu on tavakliendile kättesaamatu soodustusega.
Kui minna ajas veidi tagasi, lisandub aga veelgi kelmikaid seiku. Sest mida muud kujutab endast linna raha kulutamine avalik-anonüümse netikommentaatori palkamisele või kambakesi keskerakondlikust kapist välja tulevad paduliberaalid?
„Ma tahan lõpetada korruptsiooni. Ma hakkan ise tegelema korruptsiooniga päise päeva ajal. Korruptsioon peab olema läbipaistev,“ on Jón Gnarr lubanud. On ainult aja küsimus, millal keegi ka Eestis mõne gnarriliku valimislubadusega võimule saab, sest nagu näitab aina suurem poliitikas pettunute hulk, on pinnas kõikvõimalike totrustega juba ammu hästi ette valmistatud.
