Välisministeeriumi pressiosakond kinnitas Delfile, et ÜRO peasekretäri võimalik visiit sügisel Eestisse on planeerimisjärgus, kuid visiidi lõplikust ajast ja teistest detailidest on praegu veel vara rääkida.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson märkis, et Ban Ki-mooni oodati Eestisse juba Lennart Meri konverentis ajal, kuid siis jäi ta tulemata. Ka sügisese visiidi kuupäevad ei ole teada. Kui Ki-moon Eestisse tuleb, on see Mihkelsoni sõnul väga oluline visiit, sest ükski ÜRO peasekretär ei ole 20 aasta jooksul Eestis käinud.

Kui tavaliselt käivad peasekretärid kohtades, kus on elu keerulisem ja kus ÜRO sekkumine on vajalik, siis Eesti külastamine oleks pigem ühe liikmesriigi külastus, kes oma väiksuse kohta on organisatsiooni tegevusse panustanud mitmes valdkonnas, rääkis Mihkelson ja märkis näiteks inimõigusi. Ta lisas ka, et Eesti kandideerib ÜRO julgeoleku nõukogu mittealaliseks liikmeks, kuid Eestil on tugev konkurent Rumeenia näol.

Mihkelsoni sõnul on ÜRO täna Eesti jaoks rahvusvahelisi norme kehtestava organisatsioonina väga oluline. „Meie soov on, et ÜRO enda reform paigalt nihkuks ja organisatsioon vastaks muutustele, mis maailmas on toimunud,“ sõnas Mihkelson ja selgitas, et ÜRO struktuur ei peegelda päris täpselt tänast olukorda, vaid pigem teise maailmasõja lõpu aegset jõudude vahekorda.

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine.

Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991.