Merilind selgitas Delfile, et alarahastatud ravikindlustuse süsteem tekitab moonutatud olukorra ning haigekassa poolt tasustatud eriarsti visiit 15,32 eurot on kordades alla turuhinna.

Seetõttu on haiglajuhtidel keeruline majandada situatsioonis, kus osade teenuste eest nagu näiteks elekter ja kommunaalkulud, tuleb tasuda turuhinna alusel ja osade eest kordades alla selle, lisas Merilind.

„Situatsioonis, kus poliitiliselt ei soovita või ei suudeta teha otsuseid, peavad valusaid otsuseid tegema tervishoiuteenuse osutajad,“ ütles Merilind.

Selline olukord on tema sõnul mugav ja hea poliitikutele, kuid sellised otsused suunavad inimeste viha arstidele ja tervishoiussüsteemis töötavatele inimestele, kes ise ei ole selles olukorras süüdi.

Tasulised, aga ka lühema ooteajaga vastuvõtud, on Merilinnu sõnul normaalne nähtus kõikides arenenud riikides, kuid seal tasub selle eest erakindlustus. Just seetõttu tuleks Merilinnu sõnul Eestiki mõelda tervishoiu rahastamise üldpõhimõtete muutmisele.

„Eesti probleem on selles, et riigi poolt kindlustatud isikute arv ületab juba ravikindlustusmaksu maksvate inimeste arvu, mis tähendab, et haigekassa kindlustussüsteem on alarahastatud ning oleks vaja leida raha ka kindlustatud isikutega võrdsustatud inimeste eest ravikindlustuseelarvesse,“ resümeeris Merilind probleemi.

Merilind märkis, et üldjuhul on inimestel Eestis kehtiv ravikindlustus olemas. Need, kes ise ei tööta ja ravikindlustusmaksu ei maksa, on kindlustatud riigi poolt. Need on näiteks pensionärid, lapsed, lastega emad, õpilased ja üliõpilased, töövõimetuspensionärid, puudega inimesed ja töötud.

Inimesed, kes töötavad välismaal, on kindlustatud Euroopa ravikindlustusega, mõned erakindlustusega.

Ida-Tallinna keskhaigla kergitas juulist hüppeliselt tasuliste vastuvõttude hindu, mis algavad nüüd 14 euro asemel 50 eurost ja ulatudes kuni 91 euroni. Haigla tahab hinnatõusuga lühendada ravijärjekordi, maksta arstidele rohkem palka ja katta oma hoonete kommunaalkulusid.