Õnnelik olla on siiski lihtne, kuigi see ei pruugi olla kerge. Pigem just raskused toovadki õnne. Kõlab paradoksaalselt? Elu ongi täis paradokse!

1. Astu vastu hirmule! Suur osa meist kardab midagi, näiteks saada haiget, olla hüljatud, ebaõnnestuda, jääda häbisse, mida iganes. Selle hirmu tõttu jäävad paljud asjad tegemata, suhted loomata, eesmärgid saavutamata, asjad proovimata. Laseme oma hirmul end lukku panna ning mõtleme, et see, mida igatseksime (jah, me ei julge isegi päriselt igatseda), on meile kättesaamatu, sest kui me selle poole hakkaks püüdlema, võiks juhtuda midagi hullu ja pealegi me niikuinii ebaõnnestuksime.

Kes ütleb, et see on nii? Hirm. Aga hirmule on võimalik vastu seista ja see on lihtne, ehkki tundub esmapilgul ületamatu. Hirm on ebaratsionaalne negatiivne tunne, millel on nii tugev jõud, et sageli kardame isegi analüüsida, mida täpselt kardame. Aga just seda ongi vaja teha!

Mis juhtuks, kui ma vahetaks töökohta? Mind ei võeta uues kohas omaks ja ma ei saa hakkama. Kui hull on see? Oletame, et ei saagi. Mis siis saaks? Siis peaks uue töö otsima. Oleks see nii hull? Niimoodi mõttes oma hirmuradu läbi käies peaks inimene panema end kõige hullemasse olukorda, mis ta arvab, et võib juhtuda ning vaikselt end selle olukorraga harjutama. Selles hetkes olles hakkavad asjad selginema ja tekib arusaam, et ka sellest olukorrast oleks väljapääs.

2. Ole aus. Üks oluline takistus inimese teel õnnele on teesklus. Kui teeskleme õnne, jääb õnn meile kättesaamatuks. Sama on kõige muu heaga. Sageli ei julge me olla inimestega ausad, sest kardame riivata nende tundeid. Samal ajal enda tundeid riivame täiest jõust, lausa trambime nendel. Kus on loogika? Ja seejuures on hämmastav, et tihti ei ole meie ausus teisele sugugi nii valus ja haavav, kui me ise ehk arvame. Kuigi võib olla ka muidugi vastupidi.

Me ei julge öelda otse ja ausalt asju, sest kardame, et meile vastatakse samaga. Teeskluses elamine sünnitab teesklust ja iga teeskleja kardab ausust. Sellisel juhul tuleks ärgata enne kui keegi äratama tuleb. Mida sa kardad, et sulle öeldakse? Kui see on tõsi, siis tee oma asjad korda. Kui ei ole, mis vahet sel siis on?

Ole aus. Endaga. Teistega. Sulle ei maitse hapukapsasupp. Sa ei pea seda vägisi sööma. Muidugi ära unusta taktitunnet, lihtsalt ära trambi oma tunnetel.

3. Tee tööd, mida armastad. Väga sageli ei ole see võimalik, lihtsalt ei ole mingit võimalust tööd valida. Kuigi enamasti mingi võimalus ikka on. Tee kõik selleks, et teha seda, mis sulle meeldib. Näe vaeva selle nimel, sea eesmärke, tee kõvasti tööd. See on raske? Aga kui sa ei hakka seda tegema praegu, on sul ebameeldib kogu ülejäänud elu. Kuskilt peab alustama.

See võtab aega? Mida hiljem alustad, seda hiljem eesmärgini jõuad!

Sa võid põruda? Võid! Kuid iga põrumine on hindamatu väärtus. Elu on üks ja ainus, õnn on habras ja üksi materiaalne kaotus ei kaalu seda üles.

4. Ole koos lähedastega. Selline aeg, kui meil on aega vabalt käes ja enam midagi teha pole, saabub ehk pensioniaes. Selleks ajaks on meie vanavanemad juba lahkunud, võibolla isegi vanemad läinud, lapsed elavad oma elu ega vaja meid enam nii palju. Siis on tõesti hilja hakata lähedastega häid suhteid looma ja nendega aega veeta, kui pole enne olemas head pinnast.

Ka kiirel ajal tuleb võtta aega lähedastele. Inimene, kellel ei ole lähedasi, ei saa olla päriselt õnnelik. Igaüks vajab vähemalt üht head sõpra ja häid suhteid perekonnaga, sest perekond on inimese enda peegeldus, hulk inimesi, kelle veri voolab ka tema soontes.

5. Tegele asjadega, mis ei maksa ja mille eest ei maksta. Meie elu on nii materiaalne ja see loob teatud pealiskaudsuse. Asjad, mis on tehtud raha eest, ei tule enamasti puhtast südamest. Kui anname ja saame midagi tasuta, on sel teol väärtus iseenesest. Vähemalt mingi osa meie elust peaks olema selline, kus rahal ei ole mingit tähtsust. Isegi kui meil on ressursse, peaksime mõnikord eelistama tasuta meelelahutust, lihtsalt selleks, et mõista: kõik ei ole ostetav.

Tuntud moelooja on öelnud: "Parimad asjad elus on tasuta ning paremuselt järgmised on väga kallid!" See lause võtab kokku selle, et raha eest võime saada kõike väga head, kuid kõige paremad asjad jäävad ikkagi saamata, kui me elus ei ole midagi, mis oleks tasuta.