Keskööl saabus ajalooline hetk endise Jugoslaavia vabariigi jaoks, kus ligi paar aastakümmet tagasi lõppes verine iseseisvussõda. Piiril Sloveeniaga eemaldati sümboolselt tollisilt ja piirile Serbiaga pandi üles silt "EL", vahendab BNS.
"Tere tulemast Euroopa Liitu!" ütles Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso kogunenutele horvaadi keeles. Mõni hetk hiljem kõlas liitumise auks Euroopa Liidu hümn, Beethoveni "Ood rõõmule" ning taevast valgustas suurejooneline ilutulestik.
Zagrebis õnnitles Horvaatiat ka Euroopa Liidu president Herman Van Rompuy. "See muudab rahva elu paremuse suunas," lubas ta.
Kuid tseremooniat varjutas paljude jaoks mure, et liikmesus viib riigi niigi surutises majanduse veelgi raskemasse seisu ning toob kaasa hinnatõusu.
Vasaktsenrtristlik valitsus loodab aga, et liitumine Euroopa Liiduga meelitab ligi välisinvesteeringuid ja annab majandusele tõuke võimaliku 11,7 miljardi euro suuruse abi näol.
Riigi sisemajanduse kogutoodang inimese kohta on 39 protsenti Euroopa Liidu keskmisest madalam, edestades liikmesmaadest üksnes Rumeeniat ja Bulgaariat.
Kuid president Ivo Josipović tõotas, et "majanduskriisi pilv ei varjuta meie visiooni ja optimismi". "Kriis on väljakutse, kutse muuta homne tänasest paremaks," ütles ta.
Tseremoonial osalesid kõigi kuue endise Jugoslaavia vabariigi riigipead, kuid paljude Euroopa Liidu suurriikide juhid jäid tulemata. Osalemast loobusid nii Briti peaminister, Prantsusmaa president kui ka Saksamaa liidukantsler. Angela Merkel põhjendas seda suure töökoormusega, kuid Horvaatia meedia ja opositsioon on nimetanud seda "poliitiliseks kõrvakiiluks".
Veidi enam kui nelja miljoni elanikuga Horvaatiast saab Sloveenia järel teine Euroopa Liidu liikmest endine Jugoslaavia riik. Euroopa Liit otsustas reedel, et alustab liitumiskõnelusi Serbiaga hiljemalt jaanuaris.
Horvaatia on Euroopa Liidu esimene uusliige alates 2007. aastast, kui liitusid Bulgaaria ja Rumeenia.
Josipović ütles hiljuti AFP-le, et "pidustused on toredad ja emotsionaalsed ja majandusliku olukorra tõttu muidugi tagasihoidlikud".
Horvaatias on alates 2009. aastast olnud majanduslangus või stagnatsioon ning töötuse määr on 20 protsenti.
Brüsseli nõutud karmid reformid on kahandanud toetust Euroopa Liidule, mis on nüüd 50 protsendi kandis. Mullusel referendumil toetas Euroopa Liitu astumist 66 protsenti horvaatidest.
Samal ajal on Euroopa Liit ise hädas majanduslangusega üheksas liikmesriigis ja eurotsooni võlakriisiga.
Brüsseli analüütikud usuvad, et Horvaatia ja võimalik Serbia liitumine on olulised verstapostid rahutu Balkani jaoks, kuid hoiatavad, et Euroopa Liit peab edaspidi laienemisel senisest ettevaatlikumat poliitikat ajama.
