Ain Seppik pidi 2003. aastal nõukogudeaegsetes repressioonides osalemise eest ministriametist taanduma
ENSV ülemkohtu kohtunik Seppik osales 1980. aastatel mitmetes poliitilise maiguga kohtuprotsessides. 1985. aastal mõistis ta vangi neli nõukogudevastase meelsusega noormeest, kellest kaks olid toona vaid 16aastased.
Koolipoisse süüdistati Tallinnas Balti jaamas asunud 1924. aasta kommunistliku mässukatse monumendi süütamises, Toompea jalamil seisva Linda kuju rüvetamises ning fašistlike sümbolite joonistamises Tallinna majadele, tänavatele ja aedadele. Kuju süütamises fabritseeris nad süüdi KGB ja 1995. aastal riigikohus rehabiliteeris nad.
1985. aastal mõistis Ain Seppiku juhitud ENSV ülemkohus Nõukogude Liidust põgenemise katse eest aastaks vangi 17-aastase koolipoisi Leo Kunnase, kelles hiljem sai kaitseväelane ja kirjanik. Kunnas soovis põgeneda Rumeeniasse, et sealkaudu liikuda Läände.
2002. aastal sai Seppik siseministriks Reformierakonna ja Keskerakonna valitsuses. Aasta hiljem tuli välja Seppiku osalus nõukogudeaegsetes repressioonides. Seppik ise pisendas oma rolli nendes süüdimõistmistes. Ometi sundis tollal peaminister olnud Siim Kallas Seppiku siseministri ametist lahkuma. Kaheks kuuks astus tema asemele Toomas Varek, teine koos Seppikuga Reformierakonda astunud endine keskerakondlane.
Siim Kallas põhjendas seda 3. veebruaril 2003 Seppikule ja Keskerakonnale saadetud kirjas järgnevalt.
Austatud Ain!
Mul on korduvalt olnud võimalus kinnitada nii Sulle kui ka avalikkusele, et hindan meie koostööd valitsuses kõrgelt. Oled ilma kahtluseta praeguse valitsuse üks tugevamaid ministreid. Sind iseloomustab tasakaalukus, tõhusus ja korrektsus. Lisaks on Sinuga kui inimesega alati meeldiv suhelda. Seetõttu on mul äärmiselt kahju, et süüdistused, mis Sinule viimastel päevadel on esitatud, on tekitanud sellise keerulise ja ebameeldiva olukorra, kus me seisame vajaduse ees kujundada teatud otsustused. Olen kujunenud olukorra üle palju mõelnud ja jõudnud järgmiste kaalutlusteni.
Vaadakem koos meie ajalugu ja selle seoseid tänapäevaga. Pole kahtlust, et Nõukogude aeg oli väga kuri aeg Eesti rahva elus. Eriti kuri oli Nõukogude süsteemis tema karistusaparaat. Kurjad ja tänapäevas mõistetamatud ning noorema rahva jaoks isegi uskumatud olid selle karistusaparaadi uurimis- ja süüdistusmeetodid, ebaõiglased ja mitteadekvaatselt julmad need karistused, mis määrati tühiste, aga vähegi poliitilise varjundiga tegude eest. Tänapäevas on raske mõista selle karistusaparaadi tegevuse väikseimatki õigustamist. Arvan, et kui taasiseseisvumise algusaastatel oli avalik arvamus isegi pisut leebem, siis mida kaugemale jääb meist nõukogude aeg, seda mõistetamatum on avalikkusele, kes on juba harjunud hoopis teistsuguse õigusmõistmisega, isegi marginaalne ja isiklikult väga korrektne osalemine selle karistusaparaadi töös.
Poliitik on avaliku elu tegelane, kes peab tajuma avalikkuse ootusi ja nendele vastavalt kujundama oma tegusid ja otsustusi. Kujunenud olukorras arvan, et oleks kõige parem Sulle endale, kui Sa ministri kohalt tagasi astuksid. Lisaks julgen Sulle soovitada veel kahte asja — esiteks pöörduda ise halduskohtu poole, et see annaks hinnangu Sinu süümevande õigsusele ja teiseks, avaldada eelkõige tollasel protsessil süüdimõistetutele oma kahetsust toimunu üle. Siis võiksid Sa julgesti minna vastu valimistele ja jätta lõplik hinnang valijatele. Oletan, et meil kõigil on olnud piisavalt aega toimuva mõtestamiseks.
Ootan seetõttu Sinu vastust peatselt. Soovin jõuda lahenduseni tänase päeva, esmaspäeva, jooksul.
Austatud Keskerakond! Lugupeetud koalitsioonipartner!
Meie koalitsioon on toiminud hästi. Valitsuses on olnud asjalik, töine õhkkond. Oleme paljudele rasketele probleemidele leidnud pädevad lahendused. Suur positiivne osa valitsuse töös on olnud asjatundlikul siseministril Ain Seppikul. Kuid praegu on kujunenud olukord, kus Ain Seppiku ümber toimuv ähvardab paralüseerida kogu valitsuse töö. Mul on kindel ettekujutus, et sisustame lähema kuu oma poliitilises tegevuses mitte nende positiivsete ideede levitamise ja kaitsmisega, mis meile südamelähedased on, vaid sisuliselt nõukogude võimu ja tema karistusaparaadis töötanud inimeste õigustamisega. Palun austatud koalitsioonipartnerit kujunenud olukorda tõsiselt kaaluda. Minu ettepanek on esitatud selle kirja Ain Seppikule suunatud lõigus.
Mõistan, et seda ettepanekut tehes riskeerin valitsuskriisiga ja kriisiga mitmes omavalitsuses. Aga see risk on väiksem ja lühiajalisem, kui osutuda pikas perspektiivis sisuliselt seotuks nõukogude süsteemi järjepidevuse tunnistamisega.
Mõlemale praeguse koalitsiooni erakonnale oleks parim lahendus siseminister Ain Seppiku vabatahtlik kõrvale astumine. Nii nagu ka Ain Seppikule endale. Loomulikult tuleks teha kõik ka selleks, et vältida valitsuskriisi, mis oleks Eesti Vabariigile kaheldamatult ebameeldiv ja ebasoovitav.
Lugupidamisega
Siim Kallas
