Vaata, milline olukord täna tunneli juures valitses:

Eelmisel aastal Merko Ehituse ja maanteeameti koostöös taasavatud ja põhjaliku rekonstruktsiooni läbi teinud Loo-Maardu teelõik suleti kõrge veetaseme tõttu teisipäeva õhtul, ent oli autodele praktiliselt läbimatu juba kella 16 paiku.

Maanteeameti ehitusosakonna peaspetsialist Peeter Paju rääkis Delfile, et üleujutuse täpne põhjus on seni teadmata ning maanteeameti hooldajapoolne jaotuskappide monitooring ei tuvastanud vee äravooluga seotud pumplate katkestusi.

„Miks automaatne ümberlülitussüsteem ei rakendunud, on teadmata. Oletada saab vaid, et äike võis seda kahjustada,“ ütles Paju.

Loo vesine ajalugu

Eilne üleujutus ei ole sugugi esimene kord, kui veeuputus Loo tunneli autojuhtide jaoks läbipääsmatuks on muutnud. Eelmise aasta märtsis suleti tunnel samuti veeuputuse tõttu. Tol korral oli üleujutuse põhjustajaks kaablivargus, mis lõi rivist välja tunneli pumplad. Samuti on tunnelis väiksemat sorti uputuse varasemalt põhjustanud restkaevude ummistus.

2011. aasta novembris jõudis Loo-Maardu teelõigu ehitus meediasse Merko Ehituse sooviga maanteeametilt teelõigu lõpetamiseks lisaaega paluda. Pikendussoovist sündis kahe osapoole vaheline vaidlus, kusjuures tüliõunaks kujunes justnimelt raudteeviadukti alune Loo tunnel, mida Merko Ehitusel ei olnud võimalik õigeks ajaks valmis saada.

Sama aasta septembris BNS-ile ehitustööde venimise tagapõhja selgitanud maanteeameti projektijuhi Erich Jäägeri sõnul olid tunneli ehitustööd eriti aeganõudvad, kuna arvestada tuli paekivist pinnasega, mis enda poorsuse tõttu ohtralt vett läbi laseb.

Eelmise aasta mais Eesti Päevalehele antud intervjuus tunnistas Agukas, et algselt Loo-Maardu lõigu rekonstrueerimiseks kavandatud 24,4 miljonist eurost jäi ehitusel puudu ning puudujääv summa tuli Merkol omast taskust maksta.

Loo tunnel - ehituspraak?

Selgusetuks jääb, miks tänavu enda esimest sünnipäeva tähistanud tunnel juba mitmendat korda vee jõule alla annab. Üheks võimalikuks põhjuseks võiks esmapilgul pidada tunneli ehitusel puudu jäänud aja- ja finantsressursse, ent Merko Ehituse juhatuse liige Andres Agukase sõnul tunneli ehitusel praaki ei tehtud.

„Loo tunneli projekti ja projekteerimise on tellinud Maanteeamet ning ehitajana andis Merko Maanteeametile koos valminud objektiga üle ka pumplad. Eilne üleujutus ei olnud ehituslik garantiijuhtum, vaid meile teadaolevalt oli üleujutus Loo tunnelis tingitud asjaolust, et äike katkestas elektriühenduse ja seetõttu katkes ka vee pumpamine,“ kommenteeris Agukas juhtunut.

Agukas annab omapoolse kommentaariga üleujutuse probleemi teatepulga üle maanteeametile ning tema hinnangul oleks tulevikus selliste juhtumiste vältimiseks vajalik lisada lokaalse generaatori baasilt elektritoide, mis käivituksid elektrikatkestuse korral.

Maanteeameti peaspetsialisti Peeter Paju sõnul on tunneli üleujutuse täpne tekkepõhjus alles uurimisel.