"Halb on minu arvates see, et ELi õigus on tarbetult keeruline, aeg-ajalt tekib küsimusi otsuste põhjendatusest ja lobistide mõjust, kohati pingutavad ka meie oma ametnikud euronõuete sildi all bürokraatiaga üle," ütles Madise intervjuus kultuurilehele Sirp.

Hea on tema arvates see, et pärast liitumist on rikkamate ELi riikide maksumaksja rahaga korda saadud veevarustus, kanalisatsioon, jäätmemajandus, palju teid ja maju, on parandatud sotsiaal- ja haridusala.

Eesti peab Euroopa Liidu liikmena täitma endale võetud kohustusi

Madise ütles, et talle tundub, et on parem, kui kohus ütleb selgelt, et ELis olemine tähendab muu hulgas seda, et täidetakse ELi liikme kohustusi.

"Kui näiteks mõne juhendi või määruse sisu ei suudeta enne vastuvõtmist meile sobivaks kujundada, siis on kolm võimalust: kohustusi täita, kohustusi mitte täita ja maksta trahvi või EList lahkuda," loetles Madise. "Minu meelest on aus ja õige seda otse öelda."

Madise rääkis intervjuus, et kui Euroopa Liitu kuulumine ohustab Eesti põhiseaduse aluspõhimõtteid, tuleb Euroopa Liidust lahkuda või uuel rahvahääletusel põhiseadust muuta.

Tema sõnul on kummaline jälgida soovitusi, mille kohaselt Eesti peaks käituma nagu need riigid, kes on kulutanud selgelt üle jõu pahelises lootuses, et küllap teised riigid võlad kinni maksavad.

"Paljud on arvatavasti seda tüüpi suhtumisega kas või oma korteriühistus kokku puutunud: võib jätta maksed tasumata, küll teised ära maksavad, sest nad ju ei taha, et küte, vesi ja elekter kinni keeratakse," tõi Madise võrdluse kommunaalmajandusest.