Erakorralise meditsiini keskus kaasab pühade ajal lisajõudu, ooteaeg võib pikeneda kuue tunnini
Viimaste aastate kogemus ja statistika näitavad, et jaanilaupäevale järgnevatel päevadel suureneb erakorralise meditsiini keskusesse pöördujate arv, teatas PERH.
Erakorralise meditsiini osakonna juhataja Kristiina Põld viitas viimase viie aasta võrdlusele. "Võrdlesime 23., 24., 25. ja 26. juunil erakorralise meditsiini keskusesse pöördujate arvu keskmisega, mis näitas, et pöördujate arv võib tõusta üle 40 protsendi," märkis Põld.
Põllu sõnul on viie viimase aasta jooksul kõige rohkem pöördujaid olnud 25. ja 26. juunil. Ta lisas, et tõenäoliselt pöörduvad inimesed siis linna tagasi ning, kui vahepeal on midagi juhtunud, siis pöördutaksegi arsti poole.
Kõige enam pöördutakse erakorralise meditsiini keskusesse abi saamiseks traumadega nagu põletused, põrutused, luumurrud ning ka erinevate valudega, nt kõrva-, kõhu- või seljavalu. Samuti on palju pöördumisi erinevate allergiliste reaktsioonide tõttu.
Haigla kaasab lisajõude
Osakonna juhataja sõnul ollakse valmis selleks, et pöördujate arv võib suureneda pea poole võrra ning 22.-25. juunil on väljas lisajõud.
"Kui viimastel aastatel on kiirabi toodud patsientide ja iseseisvalt meie osakonda pöördujate arv suurenenud keskmiselt 10 protsenti aastas, ulatudes tänavu keskmiselt 220 inimeseni ööpäevas, siis pühade perioodil oleme valmis, et see arv võib ulatuda üle 300 patsiendi ööpäevas," ütles Põld.
Põld rõhutas haigla koduleheküljel avaldatud teates, et erakorralise meditsiini keskus töötab pühade ajal täie koormusega ning kõik abivajajad saavad abi.
"Siin tuleb aga arvestada, et vastavalt kevadest Tallinna haiglate erakorralise meditsiini osakondades kehtivatele triaažikategooriatele, osutatakse kõigepealt abi kriitilises ja raskes seisundis patsientidele ning sellest lähtuvalt on ressursid suunatud ennekõike nende patsientide teenindamisele," selgitas Põld.
Ooteaeg kuni kuus tundi
See omakorda aga tähendab, et kergemate vigastuste või haigestumistega patsientidel võib ooteaeg pikeneda kuni kuue tunnini.
Põld selgitas, et patsientide aegkriitilisust hinnatakse triaažikategooriate abil, mis määratleb patsiendi käsitluse kiiruse erakorralise meditsiini osakonda pöördumisel ehk maksimaalse aja arsti vastuvõtuni, samuti patsiendi paigutuse osakonnas.
Patsiendi pöördumisel hindab triaažiõde, vajadusel arstiga konsulteerides, abivajaja objektiivseid elulisi näitajad ning patsiendi kaebusi. Patsiendi seisundist johtuvalt määratakse patsiendi triaažikategooria – „punane“, „oranž“, „kollane“, „roheline“ ja „sinine“.
Vastavalt sellele on määratletud, kas patsient vajab kohest arstipoolset käsitlemist või võib see aega võtta kuni kuus tundi. Raskemas seisundis patsiendid suunatakse jälgimissaali ning kergemas seisundis patsiendid, kelle elule ei ole ohtu, suunatakse ootealale.
Kergemate haigestumiste hulka loetakse näiteks päikesepõletused, lööbed, putukahammustustest tingitud vaevused, kõrvavalu, erinevad viirusinfektsioonid, seljavalu, jäsemevalu ja turse.
Esmaabivahendid tuleb maale kaasa võtta
Põld kutsus inimesi üles pidutsemisega piiri pidama, kainet mõistust säilitama, hoiduma alkoholi liigtarvitamisest ning purjus peaga tehtud lubamatutest ettevõtmistest – rooli istumisest, tundmatus kohas vettehüppamisest.
Samuti paneb tohter kõigile inimestele südamele, et kui pühade ajal plaanitakse linnast ära sõita, siis tuleb kindlasti kaasa võtta kõik igapäevaselt kasutatavad ravimid ja ka esmaabivahendid.
Inimesed, kes kasutavad igapäevaselt mõnda ravimit, peaksid kontrollima, kas vajalikud ravimikogused on olemas ning vajadusel perearsti juures oma retsepti uuendama. Kergemate tervisehädade korral tasub aga konsulteerida perearsti nõuandetelefonil 1220.
