Vilja Savisaar-Toomast: Kuuldused minu vaadete surmast on tugevasti liialdatud
Viimastel päevadel on Delfi toonud pisteliselt välja minu aastatetaguseid väljaütlemisi, mis ei näita mu persooni kuigi positiivses valguses. Tahaksin oma hea nime kaitseks lühidalt kommenteerida mõningaid oma varasemaid sõnavõtte.
Olen tõesti Andrus Ansipit meedias korduvalt kritiseerinud, aga see on opositsioonis oleva erakonna ühe liidri ja pikaaegse fraktsiooni esimehe puhul mõistetav. Opositsiooni üks olulisemaid ülesandeid ongi valitsuserakondade vigade välja toomine ja alternatiivsete lahenduste välja pakkumine. Samamoodi kritiseerivad nii Reformierakond, IRL kui ka sotsiaaldemokraadid üldjoontes õigustatult Tallinna Linnavalitsust.
Poliitikas kehtib reegel, et mida kaugemale ja kõrgemale oled jõudnud, seda vabam oled oma arvamusavaldustes. Täna, mil kuulun Euroopa Parlamenti, esindan Eesti inimeste ning teiste Euroopa Liidu kodanike huvisid, mitte ühegi partei programmi ja ütlen välja oma isiklikke mõtteid. Kavatsen kindlasti julgelt oma arvamust avaldada ka Reformierakonna sees ning usun, et erakonnasisene poliitiline debatt on ainult tervitatav.
Kahjuks oldi mu eelmises erakonnas vastupidisel seisukohal ning seetõttu tuli mul sealt eelmisel aastal lahkuda. Soovin aga rõhutada, et me ei lahkunud Keskerakonnast võitluseta, vaid olude sunnil, sest eelmisel kongressil osutus võitjaks tänane erakonna esimees, kes teisitimõtlejaid kõrgelt ei hinda.
Siinkohal sooviksin Andrus Ansipile avaldada tunnustust, et ta on andnud endast parima Reformierakonna juhi ja peaministrina, kuid ei hoia iga hinna eest võimust kinni. Hindan kõrgelt tema otsust tulevikus enam mitte erakonna esimeheks ega peaministriks kandideerida. Ansip mõistab, et iga poliitiline jõud vajab muutusi.
Mis puudutab mu sõnavõtte näiteks alkoholismi ja eriti noorte alkoholismi teemal, siis olen jätkuvalt seisukohal, et tegemist on tõsiste ja lahendamist vajavate probleemidega. Erinevate poliitiliste jõudude nägemused parimast võimalikust lahendusest igale üksikprobleemile on erinevad, aga see ongi loomulik. Tõde on reeglina kuskil kahevahel.
Astmelise tulumaksu osas julgen öelda, et pole kunagi olnud selle tõeline toetaja. Keskerakonna ühe eestkõnelejana tuli mul tihti alluda sisedistsipliinile ja esindada erakonna platvormi. Vaidlused pidid jääma erakonna sisse.
