Mullu avaldas soolise diskrimineerimise kohta kaebuse tavapärasest suurem arv mehi

Täna Riigikogu põhiseaduskomisjonile esitletud aruande kohaselt oli 2012. aastal võrdõigusvoliniku prioriteet osutada mitmekülgsemat ja tulemuslikumat õigusabi diskrimineerimise läbi kannatanutele.

„Inimeste teadlikkus oma õigustest, sh sellest, mis on sooline diskrimineerimine ja diskrimineerimine lapsevanemaks olemise tõttu, paraneb tasapisi. Samuti teab üha rohkem inimesi, kuhu pöörduda oma murega, kui kahtlustatakse ebavõrdset kohtlemist,“ sõnas aruande esitanud võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.

2012. aastal pingutasid võrdõigusvolinik ja tema nõunik selle nimel, et pakkuda mitmekülgsemat, kiiremat ning tulemuslikumat õigusabi diskrimineerimise läbi kannatanutele. Volinik aitas tema poole pöördunud inimestel koostada avaldusi töövaidluskomisjoni ja kohtuhagisid. 2012. aastal võideti mitmeid vaidlusi, kus diskrimineerimise põhjuseks oli lapsevanemaks olemise või perekondlike kohustuste täitmise fakt.

„Oluline on ka välja tuua, et meedias avalikustatud ebavõrdsuse juhtumid leidsid positiivse lahenduse osaliselt avaliku huvi ja hukkamõistu tõttu. See tähendab, et soolise võrdõiguslikkuse seaduse või võrdse kohtlemise seaduse rikkumine ei ole enam avalikkuse jaoks vastuvõetav,“ märkis Sepper.

Kokku ligi 400 pöördumist

Sepperi sõnul on endiselt probleemiks see, et diskrimineerimisevaidluses on kannatanu nõrgem pool, kelle võimalusi seista oma õiguste eest piiravad hirm tööandja tagakiusamise ees, õigusrikkumiste eest väljamakstavate hüvitissummade väiksus ning oht, et kohtuasja kaotamise korral tuleb maksta kinni ka vastaspoole õigusabikulud. „Võrdõigusorgani ülesanne on muu hulgas seista selle eest, et kannatanu ei jääks oma murega üksi,“ ütles Sepper.

Eelmisel aastal esitati võrdõigusvolinikule ligi 400 pöördumist. Neist 95 olid kaebused ja selgitustaotlused konkreetset inimest või inimgruppi puudutava ebaõigluse ja ebavõrdsuse asjus. Tavapärasest rohkem oli möödunud aastal meessoost avaldajaid. Võrdõigusvolinik tuvastas diskrimineerimise 11 juhul.

Võrdõigusvoliniku ja Sotsiaalministeeriumi koostöös ilmus trükis ka raamat „Riigieelarve naistele ja meestele. Vajaduspõhine eelarvestamine avalikus sektoris“, mis käsitleb eelarvestamise protsessis naiste ja meeste vajadustega arvestamist.

Võrdõigusvoliniku iga-aastane aruanne annab ülevaate voliniku tegevusest, käsitleb voliniku uuritud diskrimineerimisjuhtumeid ning voliniku ettevõtmisi õigusteadlikkuse tõstmisel.