«Rahasumma, mida sotsiaalministeeriumilt ootame, on 687 024,59 eurot,» ütles LTKH haldusjuht Märt Kõlli. Kuigi haiglal on siiski lootus, et see raha lõpuks laekub, võib väljamaksmine Kõlli sõnul venida isegi järgmisesse aastasse.

Põhjus, miks sotsiaalministeerium pole raha haiglale üle kandnud, on inimlikult võttes imelik. Nimelt leidis rahandusministeerium, et sotsiaalministeerium ei ole mõningate Euroopa Liidu rahaga toetatavate projektide hankeid piisavalt hästi kontrollinud, järelauditi käigus aga avastas rahandusministeerium, et ühe või mitme projekti puhul on hangetes tehtud vigu.

Selle asemel, et panna vastutus puuduliku kontrolli eest sotsiaalministeeriumile, on rahandusministeerium igaks juhuks, n-ö profülaktika mõttes otsustanud 25%-se väljamaksete kinnipidamisega karistada hoopis eurorahaga toetatavaid projekte, sealhulgas ka Lääne-Tallinna keskhaigla hooldusravikliinikut.

Millised on olnud konkreetsed rikkumised, mispärast raha kinni hoitakse, seda rahandus- ega sotsiaalministeerium ei avalikusta.

«Peamised rikkumised seisnevad riigihangete seaduse üldpõhimõtete rikkumises. Konkreetsete projektide kohta näiteid kahjuks tuua ei saa, sest see ei oleks põhjendatud,» märkis sotsiaalministeeriumi avalike suhete juht Kristel Abel.

«Rahandusministeerium lähtub eeldusest, et kui üks eksis, on kõik sulid ja seega tuleb kõigi puhul rakendada profülaktilist karistust,» lausus Kõlli. «See on kummaline lähenemine. Normaalne lahendus selles olukorras võiks olla taoline, et kui tuvastatakse, et oleme mõnd menetlusnormi projekti käigus rikkunud ja vea teinud, siis küsitakse meilt lihtsalt raha tagasi, nii nagu on õigusriigis kohane.»

Kõlli sõnul on sotsiaalministeerium hooldusravikliiniku hanget kontrollinud kaks korda ning kummalgi korral eksimusi ei tuvastatud. «Meie hanget on põhjalikult uuritud-puuritud. Terve päeva lapati läbi raamatupidamist, lepinguid, kohal oli ka sotsiaalministeeriumi hankekorraldaja.»

See 700 000 eurot, mida LTKH ootab, on tervishoiuasutuse jaoks suur summa, mille puudumine, kuigi tegemist ei ole ravirahaga, pärsib haigla tegevust. «Rahandusministeerium on soovitanud meil pöörduda sotsiaalministeeriumi vastu kohtusse – minu arust on see äärmine arrogantsus,» ütles Kõlli.

Tallinna abilinnapea Merike Martinson lisas, et tegelikult peaks selles olukorras vastutuse võtma sotsiaalminister. «Ministeeriumi tegematajätmiste tõttu kannatavad tervishoiu- ja hoolekandeasutused,» märkis ta.