Lauri Viikna: kõik hoidsid Medit väga
Tsirkusedirektor Lauri Viikna kinnitab, et temal endal pole kunagi elevanti olnud ja ka elevant Medi väidetav väärkohtlemine ei ole leidnud kinnitust, sest Medi töö tsirkuses ei olnud midagi erilist ja kõik hoidsid teda väga.
"Kuigi loomakaitsjad nii arvavad, ei ela keegi siiski igavesti. Isegi tsirkuseloomad mitte," ütles Viikna Delfile. „Kui kuskil tsirkuses juhtub mõni loom ära surema, nimetatakse seda õnnetusjuhtumiks, hakatakse otsima väärkohtlemise tunnuseid ja tunnistatakse a priori kohe tsirkus süüdi looma surmas.“
Viikna sõnul on tsirkuseloomad oma omanikule kõige suurem ja tähtsam vara ja iial ei taha keegi oma hoolealusele halba. „Kui Medi omanik Alois elevandi ostis, magas ta mitu kuud koos elevandiga tallis, et temaga paremat kontakti saada,“ rääkis Viikna. „Milleks ta peaks teda samas piinama või peksma?“
Viikna sõnul on tsirkuseloomad sageli see ülejääk, mida loomaaiad või laboratooriumid enam ei vaja.“Tänapäeva tsirkuseartistid on sama meelt nagu loomakaitsjadki, et vabast loodusest ei tohi tsirkusesse loomi võtta ja ega nad ei tahagi,“ sõnas ta. „Loomaaias sündinud loomad on juba inimestega harjunud ja nende iseloom on muutunud. Seega on neid palju kergem dresseerida.“
Medi töö tsirkuses ei olnud midagi erilist
Viikna sõnul on tsirkus Medi surmast leinas. „Kõik hoidsid Medit väga. Tema viimased hetked olid seal, kus tal oli kõige parem, looduses ja vees. Samuti olid tema lähedased tal kõrval,“ rääkis Viikna.
Medi töö tsirkuses ei olnud Viikna sõnul midagi erilist. „Keegi ei sundinud teda läbi põleva rõnga hüppama ja tänapäeval ei kasutatagi enam tuld loomanumbrites,“ täpsustas Viikna. „See, et ta tegi paar tiiru ümber areeni, istus ja viskas korraks kõhuli, oli tema jaoks pigem nagu hommikuvõimlemine.“
Igapäevased mitmekilomeetrised jalutuskäigud olid elevandile meeltmööda, sõnas Viikna, kelle sõnul on elevandi surnukstöötamine järjekordne ajakirjanduslik liialdus. Samuti vahendab ajakirjandus tema sõnul veendunult korrates liikumise Loomade Nimel väiteid, et tsirkuseelevant Medi on vabaduses sündinud.
„1966. aastal India maapiirkondades ei saanud isegi inimesed omale sünnitunnistusi, elevantidest rääkimata,“ tõi Viikna paralleeli. „Seetõttu ei ole tema päritolu fikseeritud ja toetuda saab vaid omanike väitele, et Medi näol oli tegemist mitmendat põlve inimeste seas kasvanud ja metsas töötanud tööelevandiga.“
Viikna selgitusel ei suutnud Medi oma eripära tõttu londiga suuri raskusi tõsta ja seetõttu oleks ta ilmselt olnud hukkumisele määratud kui tsirkus poleks teda ostnud.
Mis on tsirkus?
Viikna selgitas, et tsirkus on nagu festival või kontserdimaja, kes omab mingit pinda, vajaminevat tehnikat ja meeskonda. „Pinnaks on tsirkusetelk, tehnikaks heli- ja valgustehnika, elamisvagunid ning transpordivahendid,“ loetles ta. „Korraldustoimkond otsib üle maailma sobivad artistid, teeb nendega lepingud, kontrollib nende tausta ja dokumente.“
Samuti paneb korraldustoimkond Viikna sõnul kokku programmi, korraldab reklaamikampaania ja müüb pileteid. „Artistid tulevad kohale oma tehnikaga, elamisvagunite, rekvisiitide ja loomadega,“ selgitas Viikna. Kõik, mis puudutab tsirkusenumbrit ja selle läbiviimist, on artistide korraldada nagu ka transport, loomade talitamine, hooldamine ja nende toitmine.
„Selle eest saab artist lepingus ette nähtud honorari,“ lausus Viikna. „Tsirkus ei oma ise ühtegi looma ja samuti ka ei rendi neid. Vastav pädevus ning kogemused loomaga tegelemiseks on vaid looma omanikul, dresseerijatel ning talitajatel.“
Viikna selgitusel on tsirkuse ülesanne osta ja kokku panna sobilikud numbrid ning anda etendusi. „Tsirkuseartistid liiguvad pidevalt ringi, osaledes aastaringselt erinevate tsirkuste programmides,“ rääkis Viikna.
Loomade kasutamist tsirkuses reguleerib CITES, alusdokument, mis on ka ohustatud liikide kaitseks 1973. aastal kokku kutsutud rahvusvaheline organisatsioon.
Elephant Encyclopedia andmebaasi andmetel oli elevant Medi sündinud vabas looduses 1965. aastal. CITES esindaja Eestis Kadri Alasi väitel omandati Medi enne konventsiooni jõustumist. "Ärikeelust on tehtud erand, kuna loom on omandatud enne, kui CITES konventsiooni sätted hakkasid kehtima," on Alasi öelnud. "Seega CITES reeglite kohaselt oli lubatud kõnealuse elevandi äri eesmärgil näitamine, sealhulgas tsirkuses pidamine."
