Lõplikul hääletusel toetas 308 saadikut kahe vastu eelnõud, mille kohaselt on kuni aastane vanglakaristus nähtud ette "avalike tegevuste eest, mis väljendavad selget põlgust ühiskonna suhtes, ja mis pannakse toime usklike tunnete riivamise eesmärgil".

Sama tegevus pühakojas toob kuni kolmeaastase vangistuse, vahendas BNS.

Kui solvavaid tegusid pannakse toime usutalitusteks või -tseremooniateks ette nähtud hoonetes, on karistuseks kuni 500 000 rubla (11 600 euro) suurune trahv või kurjategija kolme aasta palk või kuni 480 tundi ühiskasulikku tööd või kuni kolm aastat sunnitööd või kuni kolm aastat vangistust".

Religioosse või kirikliku kirjanduse ning palvuse esemete, ususümbolite "tahtlik rüvetamine" või nende kahjustamine või hävitamine toob kaasa 30 000 kuni 50 000 rubla (ligi 700-1160 euro) suuruse trahvi või kuni 120 tundi üldkasulikku tööd. Selliseid rikkumisi teinud ametnikud peavad maksma 100 000 kuni 200 000 rubla trahvi (umbes 2320-4640 eurot).

Seadus peaks jõustuma 1. juulil.