Kõige halvemini käituvad nende vanemate lapsed, kes oma võsukesi pidevalt taevani kiidavad

Kas olete tähele pannud, et kõige suuremad ussid ja sigatsejad on just need lapsed, kelle vanemad on uhked oma kasvatusvõtete üle ja ei väsi oma lapsi kiitmast?

Näide elust enesest: kolm ema räägivad juttu, kolm poissi mängivad. Kahel poisil seljas tavalised dressid, üks velvetites ja kampsunis (see on siis see hästikasvatatud). See hästikasvatatud laps ei paista millegagi silma, emadele tundub, et mängib viisakalt ja toredasti kaasa. Selle lapse ema särab uhkusest ning räägib terve õhtu ainult sellest, kuidas neil on karm kord majas. Tema laps peab olema korralik, viisakas, tubli ja õppima hästi ja näete nüüd, kui kenasti ta teistega läbi saab ja arvestab. Kui kaks tavalist last tülli läksid, linde kividega loopima hakkasid, jäätist maha ajasid ja mustade kätega laualt toitu võtma tulid, said nad muidugi korraks kurjustada, aga see oli kohe kõigil meelest läinud — lapsed on lapsed! Peale hästikasvatatud lapse ema muidugi. Tema ei suutnud uskuda, millist jõledust tema ja tema pojukese silmad nägema peavad. Kas meil mingit korda majas ei ole, lapsed käituvad nagu huligaanid, tema ei lubaks iial millelgi sellisel sündida! Karm ema ja hästikasvatatud poeg lahkusid seltskonnast, jäeti viisakalt hüvasti, kuid aiaväraval keeras hästikasvatatud poiss end veelkord ringi ja näitas kõigile keskmist sõrme.

Pärast kuulsid kaks tavalist ema oma tavalistelt lastelt kodus, kuidas hästikasvatatud poiss oli neile õpetanud, et kui vanemate rahakotid on kodus nähtava, tuleb sealt salaja raha võtta, et saaks jäätist osta. Samuti oli ta rääkinud, kuidas ta isa arvutist seksi vaatas ja kuidas üks tädi oli onu nokut musitanud. Ja muidugi õpetas see hästikasvatatud laps tavalistele lastele selliseid sõnu, mida kuuldes vanaemad ära minestaks. Tülli läksid kaks tavalist last seetõttu, et hästikasvatatud poiss oli mõlemalt mänguasjad ära võtnud ja siis öelnud, et teine varastas.

Olen tähele pannud, et kõige hullemad intrigandid ja õeluskotid on just need lapsed, kes on nn õpetajate lemmikud — pealtnäha vaiksed, tagasihoidlikud ja rahulikud. Nad ei paista millegagi silma, aga tegelikult on just nemad need, kes algatavad oma vaikse susimise, torkimise ja õiendamisega kaklusi, ajavad sõpru omavahel tülli, klatšides ja valetades teiste kohta ning õpetavad teistele varastamist ja valetamist.

Need on just need hästikasvatatud lapsed, kelle üle vanemad on piiritult uhked ja räägivad igal võimalikul ja võimatul juhul, kui tublid, targad, toredad ja armsad nende võsukesed on ning halvustavad kõiki lapsi, kes käituvad nagu tavalised lapsed ikka.