Ministeeriumi andmetel tuldi viiendikul juhtudest kannatanule kallale, sama palju esines peksmise juhtumeid. Kusjuures 12 protsendil juhtudest peksti ohvrit jalaga, kuuel protsendil löödi talle pähe, kolmel protsendil tiriti ohvrit juustest ja kahel protsendil juhtudest löödi ohvrit kõhtu.

16 protsendil juhtudest kasutas vägivallatseja aga nuga või mõnda muud terariista, ühel protsendil juhtudest relva või relvataolist eset ning 14 protsendil juhtudest oli vähemalt üks osapooltest joobes.

Kergemate vägivallakuritegude osas paistis 2012. aastal silma kehalise väärkohtlemise juhtumite registreerimise kasv 11 protsendi võrra, 4785 juhtumilt 5328 juhtumini.

Kehalise väärkohtlemiste arvu kasvu kommenteerides ütles justiitsminister paar kuud tagasi, et nende kuritegude arvu kasv oli märgatav eelkõige Põhja prefektuuris ehk Harjumaal.

Kuritegude arv 10 000 elaniku kohta oli aga mullu jätkuvalt suurim Tallinnas ja Ida-Virumaal. Kõige turvalisemad maakonnad olid Hiiu-, Saare-, Lääne- ja Viljandimaa.