Rask tõi välja, et Võrreldes 2008. aastaga panustas riik 2010. aastal kohtusüsteemi tööl hoidmisse 21,8 protsendi võrra vähem, millega Eesti on kohtute eelarve vähendamise pingereas pärast Lätit teisel kohal, olukorras, kus Euroopa üldine tendents on kohtute eelarve suurendamise suunas (keskmiselt 4 protsendi võrra).

Seega saa Raski sõnul Eesti kohta üldistatult öelda, et vähem kohtunikke töötab keskmisest kiiremini ja oluliselt odavamalt.

Rääkides kohtute kvaliteedist ütles Rask, et kuigi viimase aastaga on kohtuasjade arv vähenenud, segab kohtute tööd kohtunike krooniline vähesus ning praeguses olukorras on kohtulahendite kvaliteedi tõusu raske eeldada.

Riigikohtu esimees tõi välja, et 2012. aasta andmete võrdlemisel 2011. aasta omadega saab järeldada, et ka eelmisel aastal pöörduti kohtusse kaebuste ja avaldustega kõigis menetlusliikides, välja arvatud väärteomenetluses, 10-16 protsendi võrra vähem.

"Selgeid põhjusi, miks kohtusse pöördumiste arv on vähenenud, on võimatu põhjaliku teadusliku analüüsita välja tuua, mistõttu ei ole mõistlik ühe aasta suundumuste alusel kaugemale ulatuvaid järeldusi teha. Vara on veel kuulutada, et meie õiguskord on stabiliseerunud, õiguskonfliktsus ühiskonnas vähenenud, õiguskuulekus ja arusaamine õiguspärasest käitumisest tõusnud," ütles Rask.

"Seda, millise hinnaga jõudsam töötulemus on saavutatud, ilmestavad järgmised näitlikud arvud. Iga Harju maakohtu tsiviilasju lahendav kohtunik kirjutas 2012. aastal 408 kohtuotsust ja -määrust, seee on 1,1 õiguslikku analüüsi eeldavat otsustust kalendri-, mitte tööpäevas," lisas Rask.

"Õigesti rõhutas siinsamas riigikogus ametisse nimetamisel uus riigikohtu esimees härra Priit Pikamäe, et ühe peamise ülesandena seisab Eesti kohtusüsteemi ees just kohtulahendite kvaliteedi parandamine. Praeguse konveiertööga on esimese astme kohtulahendite kvaliteedi parandamine raske," märkis Rask lõpetuseks.

Riigikohtu esimees Märt Rask andis täna parlamendile ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta.

Märt Rask kõneles sel korral peamistest suundadest kohtuasjade dünaamikas, lahendite kvaliteedis ja menetluste kiiruses; samuti Eesti kohtusüsteemi ja õigusemõistmise positsioonist Euroopa riikide võrdluses.

Riigikohtu esimees puudutas ettekandes ka jälitustegevuse kohtuliku eelkontrolli teemat ning teeb riigikogule ettepanekuid selle edasiseks korraldamiseks.