IMF tunnistas vigu Kreeka päästepaketi menetlemisel
Rahvusvaheline valuutafond IMF tunnistas, et on teinud Kreeka esimese abipaketi menetlemisel vigu. IMF teatas, et oli oma kasvuprognoosides liiga optimistlik ning võlgade restruktureerimist oleks tulnud kaaluda varem.
Kreeka sai 2010. aasta mais IMF-ilt ja Euroopa Liidult 110 miljardi eurose abipaketi. 2012. aasta veebruaris kiideti heaks teine, 130 miljardi eurone päästepakett, vahendab BBC News.
Kreeka esimese abipaketi eraldamise ajal kardeti, et riik muutub maksevõimetuks ja see nakatab kogu eurotsooni.
IMF avaldas aga nüüd uurimuse, milles vaadeldakse selle programmi menetlemist.
Selles tunnistatakse, et IMF rikkus iseenda reegleid programmile erakorralise ligipääsu osas. Üks neljast kriteeriumist selle õigustamiseks on, et avaliku sektori võlg peab olema keskmise ajaperioodi jooksul kestlik.
„Isegi kokku lepitud poliitika rakendamise puhul oli ebakindlus nii suur, et personal ei olnud võimeline tagama, et avaliku sektori võlg on suure tõenäosusega kestlik,“ teatab IMF.
Personal tahtis siiski erakorralise ligipääsuga edasi minna, sest kardeti, et Kreeka olukord on ohtlik ülejäänud eurotsoonile ja ülemaailmsele majandusele.
IMF muutis siis kriteeriume, mille puhul võlg ei olnud suure tõenäosusega kestlik, millele andis õigustuse kriisi rahvusvahelise levimise suur oht.
IMF kirjeldas 2010. aasta maist kuni 2012. aasta märtsini kestnud programmi „kinnihoidmisoperatsioonina“, mis andis eurotsoonile aega ehitada tulemüür teiste haavatavate liikmete kaitseks ning hoidis potentsiaalselt ära tõsised tagajärjed ülemaailmsele majandusele.
IMF-i hinnangul saavutati märkimisväärset edu. Saavutati tugev fiskaalne konsolideerumine, Kreeka jäi eurotsooni ja kriisi igasugune levimine, millel oleksid olnud tõsised tagajärjed ülemaailmsele majandusele, hoiti üsna hästi ära.
IMF tunnistab aga ka märkimisväärseid vigu. Turgude usaldust ei taastatud, pangandussüsteem kaotas 30 protsenti hoiustest ning Kreeka majanduslangus oli palju suurem kui oodati.
Kreeka sisemajanduse kogutoodang (SKT) oli 2012. aastal 17 protsenti väiksem kui 2009. aastal. IMF ja Euroopa Liit prognoosisid aga algselt 5,5-protsendilist langust. Esialgset prognoosi ei muudetud kuni viienda ülevaatuseni 2011. aasta detsembris.
Tööpuuduse tase oli 2012. aastal 25 protsenti, samas kui esialgne prognoos oli 15 protsenti.
IMF märkis, et personal peab olema tulevikus ametlike andmete suhtes palju skeptilisem.
IMF kritiseeris ka Kreeka tohutu võlakoorma restruktureerimisega viivitamist, sundides Kreeka võlakirjade eraomanikke kahjusid kandma, mis leidis lõpuks aset 2012. aasta esimeses pooles.
„Avaliku sektori võlakoormaga tegelemata jätmine programmi käivitamisel või alguses tekitas ebakindlust eurotsooni võime suhtes kriis lahendada ning ilmselt süvendas kogutoodangu langust,“ öeldakse raportis.
Viivitamatu võla restruktureerimine oleks olnud Kreekale parem, aga see ei olnud vastuvõetav eurotsooni partneritele, kelle pankadele Kreeka tohutuid summasid võlgu oli.
Raportis öeldakse ka, et puudus selge tööjaotus niinimetatud troika - IMF-i, Euroopa Liidu ja Euroopa Keskpanga vahel.
Kuigi troika sees oli aeg-ajalt teatud vaatepunktide erinevusi, et näidatud neid üldiselt riigivõimudele välja ning need ei ähvardanud läbirääkimisi aeglustada. „Koordineerimine paistab olevat asjaolusid arvestades olnud üsna hea,“ nentis IMF.
