„Antud sündmus oli halbade juhuste kokku langemine, et Pärnu redelauto on rikke tõttu arvest maas ning süttis hoone, mille kustutamiseks oli vaja ka redelautot,“ ütles päästeameti pressiesindaja Annika Koppel Delfile.

„Redelauto maksab ligikaudu 500 000 eurot ja seetõttu ei ole remondis oleva redelauto asendamiseks ka reservtehnikat, millega puudu olevat tehnikat asendada,“ lisas ta.

Päästeameti hinnangul esineb sarnaseid kokkusattumusi harva ning seetõttu ei ole eriotstarbelist autot majanduslikult mõistlik lihtsalt tagavaraks hoida.

„Tehnilisi rikked juhtub, kuid loodetavasti tulevikus on meie masinapark töökindlam ning modernsem,“ ütles Koppel.

Uued redelautod silmapiiril

„Eesti riik ja selle asutused saavad opereerida selle tehnika ja ressursiga, mida on eelnevatel aastatel olnud võimalik maksumaksjatelt riigi eelarvesse kogunenud raha eest soetada,“ tõdes siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler Hannes Kont Pärnu sündmusi kommenteerides.

Ta rõhutas, et kui üks uus redelauto maksab umbes pool miljonit eurot, siis ei ole olemasoleva tehnika ristkasutuses midagi erakordset.

„Praeguseks on olemasolev tehnika vananenud kriitilise piirini ning 2014. aasta eelarvest taotleme summat muu hulgas kuue uue redelauto soetamiseks,“ ütles Kont.

Kaheksa redel- ja tõstukautot

Päästeametil on kokku kaheksa redel- ja tõstukautot, mis jagunevad päästekeskuste vahel järgnevalt:

Põhja päästekeskus – kolm (Mustamäe, Lilleküla ja Kesklinna), Lõuna päästekeskus – kolm (Tartu, Valga ja Võru), Ida päästekeskus – 0 (lähiajal plaanitakse üks Põhja päästekeskuse auto üle viia Narva päästekomandosse) , Lääne päästekeskus – 2 (Kuressaare ja Pärnu päästekomando).

Redel- ja tõstukautode paiknemine on planeeritud tulenevalt piirkondlikest riskidest, milleks on näiteks nelja ja enama korrusega hoonete paljusus piirkonnas.