Ma olen suhelnud ameeriklastega tervisekindlustuse teemal juba aastaid ja seda tsirkust kõrvalt vaadanud, mis seal toimub. See on totaalne kaos ja anarhia, kus oma elu ja tervise peale võivad kindlad olla vaid väga väga rikkad inimesed. Kõik teised, isegi keskklassi inimesed peavad palvetama, et neil ei avastataks haruldast raskelt ravitavat haigust või nad ei saaks mingi trauma osaliseks, sest see tähendab isegi paljudele kindlustatud inimestele valikut kahe halva vahel: kas eraisiku pankrott või invaliidsus/surm.

1. USA on Läänes ainus riik, kus kehtib erakindlustus tervise alal. Mõelge selle peale rahulikult. Miks keegi teine analoogset süsteemi ei ole rakendanud? Sest selle süsteemi eesmärk on kindlustustele võimalikult suure kasumi teenimine ja seda loomulikult inimeste tervise arvelt.

2. Keegi meist ei ole kaitstud õnnetuste eest ja kõigil meil võidakse avastada mõni haigus, mis vajab rohkeid uuringuid ja arsti juurest käimist. Tean seda kahjuks omast käest. Jah, vereproov on võib-olla 60-70 EUR ja see tundub väike summa nende sadade kõrval, mida sa sotsmaksu pealt maksad, aga kui äkki sul on vaja lisaks sellele teha ehho-kardiograafia, kompuutertomograafia, võtta koeproove, konsulteerida kirurgiga, teha kallis ravikuur või minna lõikusele? Ühtäkki avastad, et sinu terveks ravimise (või elus hoidmise) hind on mitte kümneid, vaid kümneid ja sadu tuhandeid eurosid. Mis siis saab?

3. Praegused suhteliselt madalad eriarsti visiitide hinnad lendavad taevasse, kui praegune toetav üldkättesaadav süsteem ära kaob. Unusta ära 32 EUR maksev konsultatsioon arstiga, see maksab nüüd 150 EUR. Unusta ära 60 EUR maksev vereproov, see maksab nüüd 250 EUR. Miks ma seda arvan?

Sest täpselt nii USAs ka läks!