Karmo Tüür: Läti valimised meenutavad matrjoškat
Tüüri sõnuil räägivad ametlikult ja nähtavalt toimunud valimised mõnevõrra kiretult ja samas vasturääkivalt madalast valimisaktiivsusest ning tugevatest pingetest. Valimas käis umbes pool hääleõiguslikest, kõrgeim oli see näitaja Riias ligi 60 protsendiga ja madalaim maapiirkondades ligi 40 protsendiga.
"Milles siis peitus see pinge? Asi on selles, et Läti partei-poliitiline süsteem erineb Eesti omast üsna tugevalt. Lätis on edukaks osutunud niiöelda vähemusparteid ja tegutsevad ka regionaalsed parteid – kumbagi nähtust Eestis pole. Riias, kus elab umbes pool Läti elanikkonnast, on seljad kokku pannud venekeelse elanikkonna seas populaarne linnapea Nil Ušakov, esimene etniline venelane sellel kohal, ja pealinna-partei „Au teenida Riiat,“ võites sellise tandemina veenvalt," rääkis Tüür BNS-ile.
Tema sõnul lisandub aga siinkohal teine erinevus Eestist – nimelt pole Lätis mittekodanikel õigust osaleda ka kohalikel valimistel. "Ja see ongi võimaldanud sootuks kummalise olukorra tekkimist, kus Läti ametlikust poliitilisest elust eemale jäetud inimesed on tahtlikult või tahtmatult jäänud „Venemaa kaasmaalaste“ rolli," ütles Tüür.
Tema sõnul käivitaski nende kaasmaalaste ühendus tõeliselt kummalise nähtuse, mida võiks tinglikult nimetada varivalimisteks variparlamenti. "Või nagu nad ise seda nimetavad „esindamatute parlament“. Kuna tegemist on ametlikult mitte-eksisteeriva ühendusega, siis üritavad nad pärisvalimistega samal ajal korraldada oma valimisi. Ning kuna pole, keda saaks selle eest vastutusele võtta, lubasid nad endale ka rahumeeli kampaania korraldamist siis kui amtlikult pidi saabuma vaikuse päev," rääkis Tüür.
Tema sõnul on iseloomulik see, et kui jälgida Läti viimatisi valimisi läbi Venemaa meedia, siis räägitakse ametlikest valimistest pisut nina kirtsutades, et kuidas on suur osa kohalikest elanikest valimisõigusest ilma jäetud, samas varivalimistest aga toetavalt.
"Millised iganes poleks ametlikud valimistulemused, on kolmanda matrjoškakihina koorumas huvitav küsimus. Aga mida teeb see variparlament ja selle taga seisev seltskond peale varivalimiste lõppu? Missugused on nende tegelikud ambitsioonid ja võimekused? Kuna varivalimiste lõpp on alles 11.juunil, siis pole seni tulemused teada. Riigipöördest Lätis pole ilmselt mõtet tõsiselt rääkida. Aga tõsiselt jälgida protsessi maksab kindlasti," arutles Tüür.