Liisa-Indra Pajuste: Taimetoitlus on loomulikum kui liha söömine
Kõrgel temperatuuril hävivad ensüümid ja vitamiinid ning tekivad mürgised ühendid. On hämmastav, et 1930. aastatel oli mitu teadlast, kes tõestasid, et keha hakkab küpsetatud ja loomset toitu ründama, tootes rohkem valgeid vereliblesid, mis tavapäraselt võitlevad võõraste sissetungijatega. Dr Paul Kouchakoff sai oma leukotsütoosi teooria eest Nobeli preemia, tema tööd on edasi arendanud mitu teadlast. Ka Louis Pasteur mõtles ju surivoodil ümber, öeldes, et asi pole bakteris, vaid keskkonnas, kuhu see bakter satub. Bakteripaanikat see kahjuks ei vähendanud.
Dr T. Colin Campbell, biokeemik maailmakuulsas Cornelli Ülikoolis, osales ühes ulatuslikumas toitumisalases uuringus mille tulemusena leiti, et loomse toidu söömine soodustab degeneratiivsete haiguste teket. Dr Neal Barnard, Vastutustundliku Meditsiini Arstide Komitee president tõestas, et väherasvane vegan dieet ehk taimetoitlus aitab tagasi pöörata ja ennetada 2. astme diabeeti.
Täistaimetoitluse on heaks kiitnud kõik suuremad terviseorganisatsioonid, kinnitades, et see on inimesele täiesti piisav ega too kaasa mingeid vaegusi või puudujääke. Pigem aitab see ära hoida tänapäeval levinud tervisehädasid ning elada pikalt ja tervelt, sealjuures maailma võimalikult vähe koormates.
Mõne päeva eest ilmus uudis Šveitsi teadlaste uuringu kohta, milles väideti, et „Rohke peekoni, salaami ja suitsutatud lihatoodete söömisel ja terviseriskide vahel on reaalne seos.“ Grossi poeketi omanik on lugu kommenteerides olnud õigel teel, öeldes, et suitsuvorsti tegemisel tekib kantserogeenseid ühendeid. Tekibki. Kodus praadides või ahjus küpsetades tekib ka. Kõik see pruun krõbe osa on mürgine.
Paraku on sama ka näiteks kartulitega - kuldpruun osa ahjukartulist on akrülamiidi täis, mis tekib süsivesikute kuumutamisel. Kuumutatud toit toimib stimulandina, ärritades neerupealseid, mis hakkavad tootma epinefriini (adrenaliini), norepinefriini ja erinevaid steroidhormoone. Need hormoonid stimuleerivad meie närvisüsteemi (esialgu tunneme end ärksalt) ja sunnivad südant kiiremini verd läbi keha pumpama (tekitab sooja tunde). Pärast on keha lisatööst väsinud ning tunneme end väsinuna. Ent mäletame meeldivat tunnet, mistõttu kordame sama stimulatsiooni ikka uuesti ja uuesti. See kurnab keha ära.
20 aastat tagasi ilmus Oxfordi mainekas teadusajakirjas Carcinogenesis artikkel, kus viidati sellele, mida sa just lugesid. On reaalsus, et küpsetatud veiselihas, peekonis ja kalas on vähki tekitavad mürgid. Eriti mürgiseks teeb liha grillimine. Inimesed ei taha seda aga uskuda, sest neile meeldib kuulda häid uudiseid oma halbade harjumuste kohta.
USA populaarseima terviseveebi pidaja ja praktiseeriv arst dr Mercola kirjutas artikli katsetest, kus leiti, et süsivesikute, valkude ja rasvade küpsetamine soodustab soolevähki. Eriti soodustas teatud liiki kasvajate ja soolevähi teket kuumutatud kaseiin (lehmapiima valk). Küpsetamine üle 180 kraadi muudab valgud kehvasti omastatavaks ja mürgiseks.
Kui ma toidaksin oma lapsi loomse toiduga, siis ma tunneks, et petan neid. Mul oleks häbi. Kui nad teaksid, mismoodi see toit on nendeni jõudnud (rääkimata, mida see kehale teeb), siis nad oleks minus pettunud. Ja kindla peale ei sööks nad seda.
American Journal of Pathology avaldas juba 1958. aastal (!) artikli, kus tõestati, lastel, kes on kasvatatud lehmapiimal, lihal ja muul B12 „rikkal“ tavatoidul, on aortides rasvatriibud juba 9 kuuselt ja kõikidel lastel tõi see kaasa arterikahjustuse kolmandaks eluaastaks. Need rasvatriibud saavad täiskasvanueas südamerabanduse ja insuldi põhjustajaks.
Columbia Ülikooli hinnangul on 2001. aasta seisuga hinnanguliselt üle maailma 22 miljonit alla 5 aastat last ülekaalulised. See oli 12 aastat tagasi. Täna on see arv tõenäoliselt kahekordistunud. Kel huvi, leiab nende teemade kohta rohkem US National Library of Medicine andmebaasist.
Lisaks tervisele puutuvad siia veel kaks teist teemat – põllumajandusloomade olukord ja meie maakera looduse seisnud. Maailm pole ülerahvastatud. Maailm on ületarbinud. ÜRO andmeil on kariloomi kolm korda rohkem kui inimesi ja nende jaoks kasvatatav sööt haarab enda alla suure osa põllumajanduslikku maad, mida võiks kasutada inimestele toidu kasvatamiseks. Muide, lehmad toodavad rohkem metaani kui kõik lennukid, rongid, autod ja laevad kokku.
Tasub tähele panna ka Šveitsi teadlaste uuringut kommenteerinud Eesti toiduainetööstuse liidu juhataja juttu, kes ütles, et inimesed ostavad toodet maitse järgi. Sellega jõuamegi tagasi algusesse: kas sa sööks liha, kui sa peaks selle looma ise kinni püüdma, ta tapma, naha nülgima, ta sisikonnast lihase lõikama ning küpsetamata ja maitsestamata toorest liha sööma? Loomulik saab olla toit ainult oma loomulikul - valmis - kujul.
