Lõuna-Eesti tunneb muret suurürituste turvalisuse pärast
Põlva maavalitsuses arutati eile, kuidas olla paremini valmis, kui suurtel rahvaüritustel midagi viltu läheb. Ühtlasi saadi ülevaade Põlvamaa turvalisuse hetkeseisust, juhtunud õnnetustest ning valmistuti septembris Koidula raudteepiiripunktis toimuvaks kriisiõppuseks.
Suurtel spordi- ja meelelahutusüritustel osalevate inimeste ja pealtvaatajate turvalisuse eest vastutab eelkõige ürituse korraldaja. Lõuna päästekeskuse juht ja kriisikomisjoni esimees Margo Klaos esitas küsimused: Kas ürituste korraldajad suudavad ohte adekvaatselt hinnata? Kas riskide hindamiseks on olemas ühtne reeglistik? Kas omavalitsused teavad, milliseid riigiasutusi eri ürituste turvalisuse hindamisele kaasata? Kuidas hinnata avalike üritustega seotud ohte ning turvameetmeid, et olla paremini valmis võimalikeks õnnetusteks? Margo Klaos juhtis tähelepanu: “Iga omavalitsuse poolt kooskõlastuse saanud avalik üritus peab olema planeeritud turvalisust arvestades. Paraku on omavalitsuste kehtestatud reeglistik ning nende igapäevased kogemused väga erinevad, mistõttu puudub ühiselt mõistetav arusaam sellest, milline üritus on turvaline.“
Riigiasutused, kellega ürituste turvameetmed enamasti kooskõlastatakse, peavad veenduma, et lubadusi täidetakse. Selleks on vajalik omavalitsuste, politsei pääste ja teiste asutuste tihe koostöö planeeritavate avalike ürituste turvalisuse hindamisel ning vajadusel ka täiendavate kohapealsete kontrollide tegemine. Kriisikomisjoni ja omavalitsuste ühiseks huviks on töötada välja ühtsed põhimõtted ja nõuanded, millest oleks võimalik juhinduda. Riigiasutused annavad ise omavalitsustele nõu, milliste sündmuste puhul oleks vajalik nende kaasamine turvalisuse hindamisse. Kindel eesmärk on võtta avalike ürituste turvalisuse planeerimine ja läbiviimine kõikjal suurema tähelepanu alla.
Põllumajandusministeeriumi nõunik Mari Hõbemäe esitas ülevaate riigi toiduvarudest, mida hoitakse elanikele hädaolukorras jagamiseks. Elanikkonna vajaduste selgitamiseks on läbi viidud uuringud, mis selgitasid, et enamusel eestimaalastest on kodus tagavaraks süüa umbes kahe päeva jagu ning ministeeriumi lepingud toidukäitlemisega tegelevate ettevõtetega tagavad varu veel nädalaks. Positiivsena jäi kõlama, et pakendatud jookide tagavara on tootmisettevõtetelt saadud info põhjal Lõuna-Eesti piirkonnas kõige suurem. Samas tuleb nentida, et kui kraanist ja kaevust ei ole võimalik vett võtta, siis tootmis- ja kaubandusettevõtetel jätkuks mittealkohoolseid jooke kokku umbes üheks päevaks. Regionaalne kriisikomisjon pidas vajalikuks täpsustada, kuidas toimub Lõuna-Eestis hädaolukorras toiduvarude jagamise koordineerimine ja logistika.
