Kuigi selline kasv tundub väga järsk, siis vaadates eelnevate aastate statistikat ei paista tänavune mai kuigi teravalt silma. Viimasel viiel aastal on maanteeameti statistika kohaselt jäänud maikuus liikluses hukkunute arv 6 kuni 7 ohvri piiresse.

Tähelepanuväärselt väike oli hukkunute arv tänavu aasta algusest kuni aprilli lõpuni. Sel perioodil sai Eesti teedel surma seitse inimest.

„Aasta alguses olukord paranes, seda eriti arvestades hukkunute arvu vähenemist. Samas, raskete liiklusõnnetuste arv vähenes vaid jaanuaris ja veebruaris – vastavalt 86 (2012. aastal 107) ja 57 (82). Märtsis ja aprillis juhtus raskeid liiklusõnnetusi sama palju, kui aasta tagasi – märtsis 82 (83) ja aprillis mõlemal aastal 90. See näitab, et mingit järsku ja kiiret muutust olukorra paranemise suunas ei ole,“ kommenteeris Delfile olukorda maanteeameti avalike suhete nõunik Villu Vane.

„Olukord on viimaste aastate jooksul muutunud paremaks, aga see on osa pikemast protsessist, milles on nii tõuse kui langusi. Seega oleks ilmselt naiivne loota, et olukord sama edukalt paraneks, nagu aasta esimestel kuudel. Loodame, et eelolevad suvekuud on liikluses rahulikumad kui mullu,“ lisas ta.

Suvekuudel Vane sõnul raskete liiklusõnnetuste arv tavaliselt suureneb, nii on see olnud läbi aastate ja sama tendentsi on täheldatud ka mujal. „Ennetustööd tehakse ja kindlasti on sellel ka mõju, kuid ennatustöö ei ole imerohi,“ nentis ta.

Vane juhib tähelepanu ka sellele, et tänavusest 14 liiklusõnnetustes hukkunust neli ei olnud turvavööga kinnitatud ja paiskusid teelt väljasõitnud autost välja, saades seejuures surmavaid vigastusi. Seega tuleb turvavöö alati kinnitada.

Politsei: liiklusaasta on olnud erandlik

"Sellel aastal on liikluses hukkunuid ja vigastada saanuid olnud tunduvalt vähem kui eelmisel aastal. Tegemist ei ole juhusega, küll võib öelda, et liiklusaasta on olnud erandlik," nentis PPA liiklusbüroo juht Alo Kirsimäe.

"Liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arvud on langenud ka lähiriikides, kuigi muutus ei ole olnud nii suur. Kas see trend jääb püsima ja maikuine tõus pöördub tagasi, on veel vara öelda," lisas ta.

Ka politseil ei jää üle muud kui tõdeda, et raskete tagajärgedega liiklusõnnetused suvekuudel sagenevad. "Tüüpiline nende seas on selline, kus juht kaotab suurel liigkiirusel auto üle kontrolli ja sõiduk paiskub teelt välja. Samuti sagenevad alkoholijoobes juhtide poolt põhjustatud õnnetused ning sama trend on nähtav ka selle aasta liiklusõnnetuste statistikas," ütles Kirsimäe.

Nende ohufaktorite tasakaalustamiseks keskendub ka politsei suvekuudel liiklusjärelvalves ja ennetustegevustes kihutamise ja joobes juhtimise ära hoidmisele.

"Samas ei saa jätta märkimata, et kolm aprillis-mais sõidukist väljapaiskunud joobes juhti oleksid elus, kui nad oleksid turvavöö enne sõitma asumist kinnitanud. Neid ei tapnud joove vaid väljapaiskumisel ja sõiduki alla jäämisel saadud vigastused," ütles Kirsimäe.

Suvekuude raskeid õnnetusi aitab tema hinnangul kindlasti ära hoida ka see, kui ohtlikule käitumisele kalduva juhi sõbrad või pereliikmed ohtudele tähelepanu juhivad ning ennast ja teisi säästvat käitumist kõrgemalt hindavad.

Surmaga lõppenud liiklusõnnetused 28. mai kella 15.00 seisuga

27. mail kella 16.37 ajal toimus liiklusõnnetus Viljandimaal Saarepeedi vallas Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia maantee 41. kilomeetril, kus Viljandi suunas liikunud sõiduauto Ford Scorpio, mida juhtis 60-aastane Jaan, kaldus vastassuunda ja põrkas kokku vastusõitva järelhaagisega veokiga Volvo, mida juhtis 53-aastane Ervin. Sõiduauto juht hukkus sündmuskohal.

26. mail kella 23.00 ajal toimus liiklusõnnetus Põlvamaal Kanepi vallas Kurvitsa-Hutita tee 6. kilomeetril, kus sõiduauto Mazda 626, mida esijalgsetel andmetel juhtis 46-aastane Ülo, sõitis ebaõigelt valitud sõidukiiruse tõttu teelt välja ja rullus üle katuse. Turvavööd mitte kasutanud Ülo hukkus sündmuskohal. Sõiduki esimesed rehvid ei vastanud kehtestatud nõuetele.

19. mail kella 23.30 ajal juhtus Raplamaal liiklusõnnetus, milles hukkus 28-aastane mees. Liiklusõnnetus juhtus Raplamaal Märjamaa vallas Vardi–Nurme tee 2 kilomeetril. Esialgsetel andmetel sõitis sõiduauto Mazda 626 kurvis teelt välja vastu puud. Juht hukkus sündmuskohal. Mees viibis autos üksi.

19. mail kella 15 ajal juhtus Harjumaal Kiili vallas Tallinna ringtee 20. kilomeetril liiklusõnnetus, kus maastur Mitsubishi Pajero, mida juhtis 26-aastane mees, sõitis tagant otsa maantee paremas servas sõitnud jalgratturile. Jalgrattur hukkus.

18. mail kell 14.48 juhtus liiklusõnnetus Jõgevamaal Põltsamaa vallas Esku külas Esku- Pilistvere- Arussaare tee teisel kilomeetril. Vitsjärve poolt Esku suunas liikunud sõiduauto Honda Accord kaotas juhitavuse, sõitis teelt välja paremale poole kraavi ning rullus üle katuse. Sõiduk liikus kruusakattega teelt asfaltkattega teele. Esialgsetel andmetel oli roolis 24-aastane Tauri, kes väidetavalt lahtise turvavööga sõites autost välja kukkus ning jäi sõiduki alla.

16. mail kella 19.05 ajal toimus liiklusõnnetus Võrumaal Võru vallas Kose alevikus, kus 27-aastane Martin ei veendunud sõiduautoga Volkswagen Passat vasakpööret tehes manöövri ohutuses, sõitis vastassuunavööndisse ja põrkas seal kokku vastassuunast vastu liikuva mootorrattaga Buell XP12XT. Mootorratast juhtinud 45-aastane Aare hukkus sündmuskohal.

8. mail kella 23.57 ajal toimus liiklusõnnetus Tartus Kreutzwaldi tänav 30 juures, kus sõiduauto Alfa Romeo, mida juhtis 29-aastame Oleg, kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastutuleva sõidukiga Nissan Terrano. Oleg hukkus sündmuskohal. Nissan Terrano juht toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi. Sõidukis Alfa Romeo viibinud kaasreisija 26-aastane Juri toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi, kust ta peale esmaabi andmist lubati kodusele ravile.

Liiklusõnnetuste statistikaga saab tutvuda siin