Sutrop lausus eelmisel nädalal, et Euroopas võideldakse rahvusvahelise tüve
Zigeuner/tsigan vastu. Kuna aga eesti keeles kasutatav "mustlane" ei tule samast tüvest, võib Eestis Sutropi hinnangul kasutada rahumeeli sõna "mustlane".

Haruoja vastas, et Euroopa Nõukogu on juba 1990. aastatest saadik liikmesriikidele teavitanud, et kasutataks terminit "roma" (lisaks "sinti" ja "kale") kõigi, sealhulgas ka inimeste suhtes, kes määratlevad end „mustlastena“.

"Kahjuks pole Eestis teadvustatud piisavalt asjaolu, et "mustlane" ei ole neutraalne nimi roma rahvale. Seega on oluline nii ajakirjanduses, kui ka igapäevaelus kasutada terminit "roma"," selgitas Haruoja.

Kuna arusaamad on muutunud just 1990. aastatel, siis kõik eelnevalt avaldatu tuleb Haruoja sõnul vaadata üle kaasaegses võtmes ja arvestada muutunud terminoloogiaga.

Sutrop tõi näiteks, et hiljuti andis ta raamatuna välja Paul Ariste mustlasteemalised artiklid pealkirjaga "Mustlaste raamat". Haruoja vastas, et Ariste on kirjutanud oma mustlaskeele ja –kultuuri alased tööd veel sellel ajal, kui polnud rahvusvaheliselt kasutusel termin "roma". "Usun, et Paul Ariste ise oleks olnud nõus selliste terminoloogiliste ja ka sisuliste muutustega romadest rääkides ja kirjutades," arvas Haruoja.

"Eestis saab palju sallivamalt suhtuda roma rahvasse, kui austame ja kasutame igapäevaselt neid termineid, mida roma rahvas ise tunnistab," ütles Haruoja.