Tegelikkus on palju julmem kui kristlaste nägemus rahuriigist

Kristlastele meeldib öelda, et jumal armastab meid kõiki. Tänapäeva maailma hädasid vaadates võiks küsida, kas jumal mitte ei vihka meid kõiki.

Kui jumal meid kõiki armastaks, siis miks toimuvad maailmas sõjad, genotsiidid ja näljahädad?

Kui piibel räägib tõesti mingisugusest tuhandeaastasest rahuriigist, siis kuhu see küll jääb? Sellel aastatuhandel see tõenäoliselt küll ei juhtu! Piibel sobib lastele kui muinasjutt, mida igal õhtul rääkida. Kuid tegelik maailm on midagi muud.

Lähis-Idas otsustab enesetaputerrorist end õhku lasta. Separatistlikud rühmitused ostsivad uusi mooduseid, kuidas ennast nähtavaks teha. Kuskil lendab õhku buss, mis on täidetud juhuslike inimestega. Maailma otsas lastakse just praegusel hetkel maha inimene. Terroristid otsivad uusi mooduseid, kuidas uut rünnakut korraldada... Nimekiri on tegelikult lõputu.

Mida rohkem on lääs läinud Lähis-Ida torkima, seda hullemaks on olukord seal läinud. Alates naftakriisist kuni Iraagi sõjani välja. Lääne abi pole mitte kuidagi Lähis-Idale kasu toonud, kuigi lääs väidab end olevat "demokraatia tooja" ning "valgustaja". Terrorismi võib kirjutada tänapäeva lääne valitsuste arvele, kuna lääs on kõigepealt ise läinud Lähis-Ida kultuuri segama.

Tegelik maailm on palju julmem kui kristlaste nägemuses ning seal eksisteerivad ka teised usundid, mis ei nõustu ristiusuga. Teistel rahvastal on teine jumal keda kummardada ning seetõttu on ka nende nägemus elust, olust ja rahust teine.