AINULT DELFIS: Loe, kuidas praegu Eesti-Vene piirilepet kritiseeriv Mart Helme oli varem leppe tuline pooldaja

Kui praeguseks on suursaadik Mart Helmest saanud Eesti-Vene piirilepete kõige suurem kriitik, siis 1990ndate keskel, kui Helme oli piirileppe läbirääkimiste delegatsiooni liige, oli ta piirileppe kiire sõlmimise poolt.

"Mis puutub edusse, siis ma ei saa hästi aru, mis edust me räägime. Me oleme kõik ära andnud, me pole midagi vastu küsinud, ei kultuurivarasid, isegi mitte presidendi ametiraha, ei kompensatsioone nende varade eest nagu olen juba korduvalt öelnud. Me pole midagi vastu saanud, vastupidi. Milles seisneb siis lepingus see, et Venemaa võtab maha hirmud meie õigusliku järjepidevuse suhtes," arutles Helme sel nädalal ETV saates "Foorum".

Ta selgitas, et Venemaa ei öelnud 1991. aastal, et ta loobub oma pretensioonidest Eesti alale ja Eesti riigile ning seda ei ütle ka praegune leping. "See leping ütleb lihtsalt, et reguleeritakse ainult piiriküsimust. Aga siin ei ole mingeid Vene-poolseid lubadusi. Vastupidi, ma võiks öelda, et see on Vene diplomaatia suur saavutus, et leping ütleb ka, et pooltel ei ole territoriaalseid pretensioone," rääkis Helme "Foorumis".

"See on viga, mida me tegime juba 1994.-1995. aastal, kui ütlesime, et meil ei ole territoriaalseid pretensioone. Öeldes sellega, et kõik on korras, samal ajal kui teisel poolel on olnud kogu aeg meie õiguslikule territooriumile territoriaalsed pretensioonid. Selle me oleme täiesti kahe silma vahele jätnud, et teisel poolel on meile territoriaalsed pretensioonid. Me mängime mängu täpselt teise poole reeglite järele ja ütleme, et oleme saavutanud tohutut edu. Ma ei näe edu," lisas ta.

Samas määrati Helme 9. jaanuaril 1996 valitsuse korraldusega Eesti-Vene piirileppe läbirääkimiste delegatsiooni, kus ta aktiivselt ja innukalt tegutses, et piirilepe juba siis kiiresti sõlmitaks.

Delfi andmetel andis Helme 1996. aastal järgmise ülevaate kohtumisel Vene välisministeeriumis: "Helme tegi venelastele teatavaks, et Eesti pool ei pea otstarbekaks nõuda piirilepingus Tartu rahu mainimist, kuna see on tupiktee ja niimoodi ei jõuta kunagi lepingu allakirjutamiseni. Eesti paneb ette sõlmida tehniline piirileping ja see allakirjutada Lissabonis toimuval OSCE summitil. Lepingu allkirjastaksid välisministrid."

Samuti on Helme mitmetes memodes kinnitanud, et "territoriaalseid nõudmisi Eestil ei ole ning just sellepärast peetakse piirileppe läbirääkimisi".

Helme kirjutas 1990ndate keskel, et "Eesti pooldab nii aktiivset dialoogi kui võimalik ning piirileping looks Eesti poliitikutele eeldused tegeleda aktiivsemalt teiste Eesti-Vene sõlmküsimustega".

Lisaks on Helme ühes memos kirjutanud, et "ka konstruktiivseks dialoogiks humanitaarküsimustes on vältimatult vajalik kõigepealt allkirjastada piirileping".