Eriti oluliseks peab erakond õiglast ressursijagamist nii Narva jõe hüdroenergia kui merealade osas, teatas erakonna esimees Aleksander Laane.

„Eesti suurim potentsiaalne hüdrovõimsus asub Narva jõel, mida me praegu kasutada ega kontrollida ei saa,“ märkis Laane. „Enamgi veel – õnnetus või väikegi mäng veehoidla lüüsidega, mille tööd kontrollib praegu ainult Venemaa, võib nii tahtlikult kui tahtmatult uppi paisata kogu meie põlevkivil põhineva energiatootmise. Piisab väikesest veetaseme langusest ja kivipõletamisel põhinevad jaamad seiskuvad jahutusvee puuduse tõttu. See näitab veelkord meie valitsuse valitud energiapoliitika vildakust,“ selgitas Laane.

Üldine rahvusvaheline tava on, et riigid jagavad piirijõgedel olevaid hüdrovõimsusi lähtuvalt veehaarde proportsioonidest. Narva veehoidla veest pärineb 1/3 Eesti jõgede valgalalt, mistõttu peaks vähemalt 1/3 Narva jõe hüdrovõimsustest kuuluma Eestile. Ivangorodi hüdrojaama võimsus on umbes 150 MW, millest Eesti osa võiks olla vähemalt 50 MW, Venemaa suuremeelsus lubaks aga kindlasti kokku leppida ka võrdse jagamise. Kontroll jaama töö ja veeressursi üle peab olema heanaaberlikult kahepoolne, arvavad rohelised.

„Küsimusi tekitab ka väidetav 1000 ruutkilomeetri merealade ja sealsete kalavarude kergekäeline loovutamine,“ tõdes Aleksander Laane.


Rohelised leiavad, et enne kui kõik pole kokku lepitud, pole midagi kokku lepitud. Eesti huve mittearvestav ja kiirustav piirileppeprotsess tekitab kahtlusi, et on olemas veel mingid varjatud huvid ja kokkulepped.

"Ja kui heas tahtes kokku leppida ei õnnestu, tuleb piirilepingu temaatika sedasorti pildil hoidmist hinnata kui Eesti-sisese tüli tekitamise katset," lõpetas Laane.